Ilmselt ei ole 50-punktise lävendi puhul lihtsaid lahendusi. Samas ei tohi teha äärmuslikke järeldusi 16. mail 2012 toimunud katsetööst. Sellega taheti välja selgitada, kui palju aega kulub kitsa matemaatika eksamile, mitte saada ülevaadet õpilaste matemaatikateadmistest ja -oskustest. Õpilasi ei saanudki objektiivselt hinnata, sest osa koole oli õppinud riiklikust õppekavast erineva kava järgi, mistõttu nad polnud kogu katsetöö materjali veel õppinud. Teiseks ei pidanud õpilased selle katsetöö eel matemaatikat kordama ja kolmandaks teadsid kõik, et hinnet katsetöö eest ei panda. Õpilasete matemaatikateadmisi ja -oskusi ei saa ega tohi selle katsetöö põhjal hinnata.

2013. aasta 30. mail toimub teine katsetöö ning siis juba kitsa ja laia matemaatikakursuse õppijatele eraldi. Sinna registreerunud koolidelt eeldame katsetöö ajaks kindla arvu kursuste läbimist, loodame, et leitakse aega ka kordamiseks ja et õpilased annavad endast parima. Olen tulemuste suhtes igal juhul optimistlikum kui Allar Veelmaa.

Kui mõelda 2014. aasta riigieksamitele, siis olen Allar Veelmaa, Agu Ojasoo ja Mati Väljasega põhimõtteliselt nõus. Kas on ikka mõistlik teha korraga kõike täiesti uutmoodi? Ilmselt mitte – tegemist on ikkagi üleminekuperioodiga. Ka meie töörühm on seda meelt, et 20 punkti lävend on optimaalne, ja see ei tähenda sugugi, et eksaminand peab eksami sooritamiseks teadma vaid 20% õppekavast, nagu ekslikult arvatakse.

Olen nõus ka Agu Ojasooga, et õpilased, aga võib-olla veel rohkem õpetajad ei ole 50 punkti lävendiks valmis. Meie koolides õppivate gümnasistide matemaatikateadmised varieeruvad nii laias skaalas, et ma üldse ei imesta, kui mõnel õpetajal kulubki õpilaste taseme ühtlustamiseks pool aastat. See ei ole aga normaalne.

Loomulikult on probleeme ka õpetajatega. Kas need lahendab palga tõstmine või õpetajakoolituse parem tase? Jään vastuse võlgu. Aga need teemad ei ole praegu 50 punkti lävendiga seotud.

On igati mõistlik kasutada riiklikke eksameid ka sisseastumiseksamitena (raha, eksaminandide aja jm ressursside kokkuhoid) ja nagu ka Mati Väljas mainis, saab iga kõrgkool endale ise sobivad lävendid kehtestada.