Lasteaeda tulnud lapsevanem on halvas tujus. Räägib õpetajaga ärritunud toonil, teeb sapiseid märkusi. Õhus on konflikt. Kuidas saaks õpetaja tüli ära hoida? Nõu annab kooli­psühholoog.

Pahur ja rahulolematu lapsevanem käib lasteasutuse elu juurde, kuna me kõik oleme inimesed. Lasteasutuse töötajal tuleb meeles pidada, et mingil põhjusel on lapsevanemal probleem ja sellest tuleb temaga suhtlemisel ka lähtuda. Kui inimene väljendab oma käitumise ja tunnete abil rahulolematust, annab see märku, et tema vajadused on rahuldamata. Selle põhjusteks võivad olla näiteks tööga ülekoormatus, mured kodus, väsimus, terviseprobleemid.

Sellises olukorras on kõige parem lapsevanemat aktiivselt kuulata ja lasta tal rääkida sellest, mis teda tegelikult häirib. Häirivaid tegureid võib olla palju ja lasteasutus on lihtsalt koht, kus need väljenduvad. Lasteasutuse töötajal tuleb pahura lapsevanemaga suheldes ennekõike jääda rahulikuks ja peegeldada lapsevanemale tagasi tema tundeid ja lauseid. Näiteks võib öelda: „Kas ma saan õigesti aru, et teid häirib see, et …?” Selline tagasiside annab lapsevanemale mõista, et temast on aru saadud ja et talle on antud luba rääkida sellest, mis häirib.

Kõige olulisem on, et lasteasutuse töötaja ei hakkaks vanemat vastu ründama ja ennast õigustama. Selline käitumine kutsub teises inimeses esile vastupanu ja efektiivsest suhtlemisest ei tule midagi välja. Juhul kui lapsevanema käitumine häirib töötajat isiklikult, tuleb seda väljendada ennast kehtestades ja mina-sõnumit kasutades. Lühidalt tähendab see, et töötaja räägib, mis teda lapsevanema käitumises isiklikult häirib. Näiteks: „Teie lause teeb mulle haiget ja kõlab solvavalt.”

Nagu öeldud, kuuluvad konflikt­situatsioonid elu juurde. Konfliktidega tuleb tegelda ja need lahendada kohe, kui need on üles kerkinud. Lõpetuseks üks mõte: me kõik saame vastutada enda käitumise eest. Lapsele ja ka teisele täiskasvanule eeskuju andmine algab igast inimesest endast.

KOLM REEGLIT KONFLIKTI KORRAL

•   Esimene reegel: kuula ära.
Ärritunud ja rahulolematu lapsevanem tuleb kõigepealt ära kuulata. Tal tuleb lasta rääkida sellest, mis teda häirib.

•  Teine reegel: ära võta isiklikult.
Lapsevanema rünnakut ei tohi võtta isiklikult. Lastega töötaval spetsialistil tuleb meeles pidada, et enamasti ei ole pahameel konkreetselt tema isiku vastu suunatud. Sagedased on juhtumid, kus vanem on pahane ­lasteaia peale tervikuna või hoopis millegi peale, mis ei ole üldse lasteaiaga seotud.

•  Kolmas reegel: kehtesta piirid.
Kui lapsevanema käitumises miski sind häirib, siis kehtesta piirid ja ütle, mis sind häirib ning millised on sinu vajadused ja ootused. Näiteks võib öelda: „Arvan, et peaksime sellel teemal teiega kahekesi rääkima. Mis aeg teile homme sobib?”