Praeguseks on osa omavalitsusi jõudnud riigi palgatoetuse juba koolide eelarvetesse edasi anda ning õpetajate palgad on seal ka tõusnud. Kahjuks võtab mõnes linnas ja vallas see veel aega.

Nagu õpetajatele on oluline tegelik palganumber, on ka omavalitsustele tähtis tegelik toetussumma. Haridustoetust, sealhulgas õpetajate palgatoetust välja arvestav mudel on küll mõttetult keeruline, kuid õnneks on kõige olulisem – lõpp­tulemus – tunduvalt mõistetavam. Omavalitsustele antakse selge ja konkreetne toetussumma kogu aasta peale, tänavu on töötasutoetus munitsipaalkoolidele 11,6% suurem kui mullu.

Omavalitsused saavad tänavu ainuüksi munitsipaalkoolide õpetaja palgaks 160 mln eurot, mullu 143 mln. Mõlemast numbrist on maha võetud erakoolide palgatoetu­sed – eelmisel aastal läks see omavalitsuste kaudu ning seetõttu paisutas nende numbrit kunstlikult. Sel aastal annab erakoolidele toetusi riik.

Andres Pajula on teinud arvutustes kahjuks väikese, kuid põhimõttelise apsaka: hakanud mõnes mõttes võrdlema õunu apelsinidega. Esiteks on ta unustanud oma arvutuses eemaldada eelmise aasta haridustoetusest omavalitsuste kaudu erakoolidele antud toetuse. Teiseks – räägime justkui õpetaja palgast ja palgatoetusest, kuid Pajula on liitnud palgast kõneldes palgatoetuse otsa ka täienduskoolituse toetuse, mida tänavu on 1% palgafondist (mulluse 3% asemel).

Mäletatavasti läks 2% täienduskoolituse toetusest õpetajate palka. Õpetajate palka läinud toetuse ulatuses korraldab õpetajate täienduskoolitust tänavu riik, kaasates EL-i raha.

Korrektse võrdluse saamiseks on andmed vabalt saadavad rahandusministeeriumi kodulehel. Kui erakoolidele mõeldud toetused ning koolituskulud on mullustest andmetest maha võetud – ehk võrreldud võrreldavaid –, selgub, et munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus suurenebki 11,6%. Kusjuures Tallinna linnale antud õpetajate toetus on kasvanud isegi 12%. Vähenes ka töötuskindlustusmakse ehk õpetajateni jõuab rohkem raha.

Muidugi peab arvestama, et õpilaste koguarv on vähenenud, nii saab riik allesjäänutele keskmisest rohkem raha jaotada. Töötasutoetuse keskmine kasv õpilase kohta on 11,8%. Riigilt omavalitsustele antav haridustoetus sõltub tõepoolest õpilaste hulgast – see on juba üle kümne aasta kirjas ka seaduses – ja Tallinn on üks vähestest omavalitsustest, kus laste arv suureneb.

Tallinn saab haridustoetusena palgatoetust 44,22 mln eurot. See on puhas õpetajate palga­raha – pole mingit kunstlikku suurendamist näiteks koolituskulude juurde liitmise toel.

Riik on andnud palgatoetust alati märksa enam, kui on vaja ainult alammäärade maksmiseks – palgatoetuses on jätkuvalt kõik töötasukomponendid (sh klassijuhataja lisatasu alammäära või õpetaja-metoodikute palga maksmiseks vajalikud summad). Üle Eesti annab riik omavalitsustele palgatoetust 160 mln eurot.

Jagame selle ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga, seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ehk 1,34-ga. See teeb ainuüksi eraldatud riigi palgatoetusest õpetaja keskmiseks palgaks 915 eurot.

Tähtis on kasutada raha läbipaistvalt. Seetõttu oleme teinud ettepaneku muuta omavalitsustele raha jaotav arvutusmudel arusaadavamaks, seeläbi ka õiglasemaks.