Heidi Kalda on lasteaias töötanud juba neli aastakümmet, sellest Tallinna Tuule lasteaia direktorina kolmkümmend aastat. Ta ütleb, et on õiges kohas: „Mulle meeldib suhelda, ja laste keskel olla on ju lausa rõõm.”

Pärast keskkooli lõpetamist läksin küll Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, aga sain aru, et see polnud õige valik. Minu õnneks leidus Mustamäel lasteaiajuhataja, kes 21-aastast töökogemuseta noort usaldas ja mu kasvatajana tööle võttis, jutustab Heidi Kalda. „Laenutasin lasteaiast ja raamatukogust koolieelse kasvatuse teemal raamatuid ja hakkasin iseseisvalt õppima, huvi oli suur. Hiljem lõpetasin Tallinna pedagoogilise instituudi pedagoogika ja psühholoogia erialal. Kõike õpitut katsetasin ka oma poja peal.”

Kasvatajana töötas Heidi Kalda kuus aastat. 1980. aastal kolis pere Lasnamäele ja kuna Lasnamäel oli olümpia-aastaks valminud uus lastepäevakodu, läks Heidi Kalda end sinna kasvatajaks pakkuma. Vajati hoopis õppealajuhatajat ning ta töötas õppealajuhatajana kaks aastat.

Veoautokoormatäis mänguasju

Lasnamäel elas sel ajal palju noori peresid ja lasteaiakohtadest oli suur puudus, meenutab Heidi Kalda. Maja oli ehitatud 280 lapsele, nimekirjas oli lapsi 360. Kord oli selline, et kõik vanemad, kelle laps lasteaiakoha sai, pidid tegema lasteaia heaks ühiskondlikus korras 20 tundi tööd. Kuna ehitajad andsid üle ehitusprahti täis maja, käisid lapsevanemad abiks koristamas. Uue hoone sisseseadmisega olid ametis ka lasteaia töötajad ja nende pereliikmed.

Mõni asi oli praegusega võrreldes ka paremini. Näiteks personali oli lasteaedades palju rohkem: igas lasteaias oli meditsiiniõde, kord nädalas käis kohal lastearst, palgal olid koristaja, remondimees, köögis peakokale lisaks kokad ja köögitöölised. Rääkimata sellest, et lasteaedu rahastati heldemalt. Kui mindi mänguasju ostma, osteti kohe veoautokoormatäis korraga!

Muutused ja väljakutsed

Kui lasteaia esimene juhataja ametist lahkus, otsiti sellele kohale inimest aasta aega. Heidi Kalda oli juhataja kohusetäitja, kuid juhi ametit vastu võtta ei riskinud. Töömaht tundus väga suur ja töö ise pingeline. Lõpuks veensid kolleegid ta siiski ümber.

Aastate jooksul on Tuule lasteaias olnud igasuguseid aegu ning Heidi Kalda kinnitab, et see on olnud huvitav. „Mulle muutused ja väljakutsed meeldivad. Siin on tegutsenud kõneravirühmad ja 6-aastaste klassid. 1994. aastal, kui lapsed enam koolidesse ära ei mahtunud, hakati Tallinnas lasteaedu-algkoole looma. Ka meie lasteaiast sai viieteistkümneks aastaks Lasnamäe lasteaed-algkool. Nii et olen ka koolidirektor olnud. Raha poolest oli see üks raskemaid, kuid sisuliselt väga huvitav aeg. Soovisime rajada oma unistustele vastavat kooli ja arvan, et tänu suurepärasele, töötahtelisele ja kokkuhoidvale meeskonnale see ka õnnestus.”

Heidi Kalda sõnul oli nende koolis iga laps märgatud ja hoitud. Kõik lapsed käisid lisaks õppetööle huviringides, koolis oli raamatukogu ja väga hästi sisustatud arvutiklass, töötasid pikapäevarühmad, käidi palju õppekäikudel, lapsi toitlustati kaks-kolm korda päevas, kõik toetust vajavad lapsed said abi. Väikeses koolis töötanud pedagoogid on praegu edukad ka teistes koolides: Urve Hinn töötab õpetajana Hageri koolis, Ingrid Maadvere on Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog. Tänu Ingrid Maadvere tööle tegutses koolimajas Tiigrihüppe koolituskeskus, kus said täienduskoolitust 200 pedagoogi üle Eesti.

Tuule lasteaia üks tugevus ongi direktori sõnul IT-võimaluste igakülgne kasutamine. 2012. aastal võitis Tuule lasteaed Tallinna haridusameti korraldatud „Innovaatilise teo” konkursil peapreemia innovaatiliste õppemeetodite rakendamise eest laste loovuse arendamisel. Aastal 2010 võideti Tallinnas konkurss „Parim personaliprojekt haridusasutuses” arvutipõhise loodusõppeprogrammiga „Mitmekesine Lasnamägi”. 2011. aastal tunnustas keskkonnainvesteeringute keskus lasteaeda auhinnaga „Aasta keskkonnateoke”. Keskkonnakasvatus on lasteaias alati olnud heal järjel. Konkurssidelt saadud tunnustusega on mõnikord kaasnenud ka rahapreemia.

Koormav paberimajandus

Eesti lasteaedades on laste kasvutingimused head ja õppe-kasvatustöö tase kõrge, on Heidi Kalda veendunud. Kui ta saaks praeguses hariduskorralduses midagi muuta, vähendaks ta paberimajandust. „Kõikvõimalikke regulatsioone ja dubleerivaid süsteeme on palju. Nõutud andmete kogumine ja aruannete koostamine võtab suure osa päevast, kuna juhi abi või sekretäri palgal hoida ei ole võimalik. Tuleb täita laste ja pedagoogidega seotud andmekogusid, järgida raamatupidamise ja finantsidega seotud süsteeme, pidada dokumendihaldust, suhelda riigiasutustega andmete edastamisel jne. Kontrollijate jaoks on väga tähtis, et dokumendid oleks vormistatud nii nagu peab, mitte see, kuidas lapsed tegelikult õpetatud-hoitud on.”

Direktor näeb vastuolu selles, et ehkki lasteaialt oodatakse omanäolisust, antakse paljudes asjades standardid ette. „Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks kõigil Tallinna lasteaedadel olema sama malli järgi tehtud kodulehekülg. Või miks peaksime kõik liituma tervist edendavate lasteaedade või kiusamisest vaba lasteaia programmiga? Kui lasteaias on tervisekasvatus au sees ja kiusamine pole probleem, ei ole kunstlikult liitumisel ju mõtet.”

Kõige raskemad on esmaspäevad

Heidi Kalda hinnangul saavad lapsed lasteaias kooliks nii hea ettevalmistuse, et raske on mõista vanemaid, kes lapse juba viieaastaselt eelkooli viivad. Ka inglise keele tundidega on tema arvates lasteaias vara alustada. Eriti Lasnamäel, kus igas rühmas käib vene ja eesti-vene segaperedest lapsi, kes peavad kõigepealt oma emakeele ja lisaks eesti keele selgeks saama. Lasteaias on lapsi mitmest rahvusest. Direktor meenutab, et kui mõni aasta tagasi keelekonkursil „Kaunis emakeele kõla” Tuule lasteaia lapsed oma emakeeles luuletusi lugesid, tehti seda eesti, vene, saksa, leedu, tšehhi, taani, armeenia ja aserbaidžaani keeles.

Lapsed tulevad hommikuti lasteaeda rõõmuga, see näitab, et neil on siin tore ja turvaline. Enamik lasteaednikke teab, et kõige raskem nädalapäev lasteaias on esmaspäev, sest nädalavahetusel on laste harjumuspärane rütm sassi läinud. „Paljud pered vajaksid laste kasvatamisel abi,” usub Heidi Kalda. „Kõigil lastel on vaja oma vanemate tähelepanu ja lastega koosolemise aega tuleb leida.”

Tähtis on hoolida

Häid lasteaiaõpetajaid napib, räägib Heidi Kalda. „Väikesest palgast olulisemgi põhjus, miks lasteaeda tööle ei tulda, on see, et töö on raske. Kõige tähtsam on, et inimese isikuomadused pedagoogitööks sobiksid. Kõik muu on õpitav. Lastega sobib töötama hooliv inimene.”

Kolmandik Tuule lasteaia neljakümneliikmelisest kollektiivist on staažikad õpetajad, kelle elukogemust ja professionaalsust direktor väga hindab. Kuna lasteaed on juba aastaid olnud tulevastele lasteaednikele praktikabaasiks, on viimasel ajal tulnud tööle lasteaias praktikal käinud noori.

„Juht üksi ei tee mitte midagi. Kõige tähtsamad on inimesed, kellega koos töötad,” rõhutab direktor. „Minul on minu meeskond, kellega me sobime, sarnaselt mõtleme ja ühes suunas töötame.”

Heade mõtete kaustik

Heidi Kalda ütleb, et ta on juht, kellele meeldib asju töötajatega ühiselt läbi arutada. „Usaldan inimesi ja usun, et probleemid on lahendatavad kokku leppides ja viisakalt suheldes. Püüan olla õiglane ja aus, liigseid korraldusi mitte anda ning kaitsen oma töötajaid ka ülevalt poolt tulevate nõudmiste eest, kui need ei ole mõttekad. Töötajate omavahelised suhted peavad olema head ja õhkkond rahulik. Veedame nii suure osa oma elust tööl, et siin peab kõigil olema hea olla.”

Samuti püüab direktor leida igas inimeses tema tugevad küljed, need esile tuua ja igati toetada. „Tähtis ei ole olla esimene, tähtis on tunda oma tööst rahuldust. Vaimustun kergesti uutest ja põnevatest ideedest, mida ma mujal näen või kuulen. Mul on sisse seatud isegi heade mõtete kaustik. Head mõtted annan alati edasi oma inimestele.”