9. märtsil toimub suuremates maakonnakeskustes Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) kaheksas piirkonnavoor, kuhu ootame kõiki aastal 1998 või hiljem sündinud loodusehuvilisi põhikooli vanemast astmest.

Žüriil on alust arvata, et paljude õpetajate jaoks on tänini tegu kas päris tundmatu või kergeid kahtlusi äratava ettevõtmisega. Toimuvad ju igal aastal vanad head aineolümpiaadid, milleks valmistumine kõigilt asjaosalistelt niigi tublisti aega ja energiat nõuab. Sestap püüangi alljärgnevalt põhjendada, miks tasub ühel tublil aineõpetajal või klassijuhatajal oma loodusainetest innustunud kasvandikud tänavu ka loodusteaduste olümpiaadile aidata.

Aastast 2005 toimuv ELO on veerandsaja Tartu Ülikooli Teaduskooli koordineeritava olümpiaadi hulgas üks noorimaid. Selle sünnitas vajadus luua valik- ja tugisüsteem Eesti õpilaste osalemiseks kahel uuel rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil – EUSO-l (European Union Science Olympiad) ja IJSO-l (International Junior Science Olympiad). Aga meie tegelikud sihid on märksa laiemad ja sügavamad. Olümpiaadi juhendi kohaselt on selle korraldamise eesmärkideks õpilaste aktiivse huvi innustamine loodusteaduste vastu, kaasaaitamine loodusteadusliku mõtteviisi ja loodusainete integratsiooni süvenemisele üldhariduskoolide õppetegevuses, loodusteadustes võimekatele õpilastele täiendava stiimuli pakkumine oma ande arendamiseks, teadmiste ja oskuste võrdluse võimaldamine eakaaslastega ning huvi äratamine teadusliku uurimistegevuse vastu.

Meie keskseks püüdluseks on aidata õpilastel näha ümbritsevat keskkonda ühtse ja põneva tervikuna, kus puuduvad jäigad piirid erinevate teaduste vahel. Soovime pakkuda elulisi ja ehedaid kogemusi, et aidata õpilastel avastada teadust kui terviklikku, ühtseid mõisteid reegleid ja protseduure sisaldavat teadmiste loomise süsteemi, mis toob kasu nii inimesele kui planeedi teistele elanikele. Teaduse olemust ja taotlust mõistes süveneb õpilastes huvi ja austus teaduse, teadusliku meetodi ja teadlase elukutse vastu. Nii saame aidata kaasa teadmispõhise ühiskonna arengule. See lähenemine vastab ka uues põhikooli riiklikus õppekavas tugevasti väärtustatavale õppe lõimimise ideele. Määruse üldosa ütleb: Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. Aga kuidas ELO loetletud üllaid ideid siis tegelikult realiseerida aitab? Vaadelgem lähemalt!

ELO toimib kolmeastmelisena. Esmalt leiab hilistalvel maakonnakeskustes aset piirkonnavoor (lahtine võistlus), kus saavad osaleda kõik sobivas vanuses loodusteaduste-huvilised koolinoored. Mullu pani oma teadmised proovile 276 õpilast. Piirkonnavoorus lahendatakse nelja tunni vältel mitmesuguseid teoreetilisi ülesandeid, mida koostades püüab žürii vältida kitsalt ainekeskset lähenemist. Enamik ülesandeist põhineb mõnel praktilisel ja päevakajalisel, sageli keskkonnaga seotud probleemil. Lahendusi nuputades läheb õpilasel tarvis koolist ja mujaltki looduse kohta ammutatud teadmisi, matemaatilisi oskusi, aga ka analüüsi- ja üldistusvõimet. Suur osa ülesandeid ei nõua 8. klassi taset ületavaid teadmisi ega oskusi, kuna lahenduseni juhatav teave on enamasti tekstis ära toodud. Kindlasti läheb see-eest vaja oskust infot otstarbekalt töödelda ja varem õpitut uudses kontekstis rakendada. Aga ka mõningane teoreetiline ettevalmistus on edu saavutamiseks tarvilik. Umbes kuu enne piirkonnavooru teadustame olümpiaadi veebikanalite kaudu märksõnad, mille osas on soovitav eeltööd teha. Žürii soovib rõhutada, et õpilas(t)e tõhus ettevalmistamine loodusteaduste olümpiaadiks eeldab loodusainete õpetajate koostööd. Oleks hea, kui ühiselt saaksid hõlmatud kõik märksõnad. Muidugi võib õpilane valmistuda ka iseseisvalt, aga õpetajate tugi lisab kindlasti motivatsiooni ja suurendab ettevalmistuse tõhusust.

Piirkonnavooru 50 parimat saavad kutse 5. mail Tartu Ülikooli Chemicumi moodsates laborites toimuvasse eksperimentaalsesse lõppvooru. Seal ootab õpilasi neli tundi põnevat katsetamist, mille käigus loodusteadused (bioloogia, keemia ja füüsika) rakendatakse praktiliste probleemide lahendamise teenistusse. Lõppvoorul on alati kindel üldteema. Nii on õpilased erinevatel aastatel tegelenud näiteks kartulite, suhkrute, pärmi, piima, rapsi, aga ka kivimite ja fossiilidega. Mitmel korral on neil tulnud kehastuda kuritegu lahendavateks detektiivideks ja uurida asitõendeid, et selgitada välja süüdlane. Sel aastal keskendume nii piirkonna- kui lõppvoorus kõige tähtsamale ainele meie planeedil – veele. Ka lõppvooru eel anname aegsasti teada ettevalmistuseks vajalikud märksõnad.

Kodumaise olümpiaadi korraldamise kõrval on ELO komisjoni oluliseks üleandeks ka õpilaste väljavalimine ja ettevalmistamine rahvusvahelisteks teadusvõistlusteks, samuti nende abistamine IJSO-l ja EUSO-l. Vaadelgemgi nüüd kahte viimast lähemalt, andmaks lugejale aimu, mis ootab ees loodusteaduste olümpiaadi parimaid.

Aastal 2003 sai südika iirlase, kohalike loodusainete olümpiaadide eestvedaja Michael Cotteri koordineerimisel ning Euroopa Liidu haridus- ja teadusministrite toel Dublinis alguse Euroopa Liidu Loodusteaduste Olümpiaad (EUSO). Vastavalt statuudile saavad tänavu märtsis Luksemburgi sõita aastal 1996 või hiljem sündinud õpilased. Tegu on meeskondliku võistlusega, kus „keemik”, „füüsik” ja „bioloog” sooritavad esmalt vajalikud eksperimendid oma valdkonnas, et siis jõud ühendada legendis püstitatud probleemi lahendamiseks. Nõnda saavad osalejad kogemuse, et kaasaegne teadus ei ole pelk kulgemine oma kitsas „rennis” – paljusid reaalseid probleeme saabki lahendada vaid erinevaid ekspert-teadmisi lõimides.

ELO žürii valib kahte EUSO võistkonda varem ELO-l osalenud õpilased, kes on lisaks saavutanud edu loodusteaduslikel aineolümpiaadidel ja soovitavalt omandanud kogemusi ka IJSO-l, tõestades endi pingetaluvust ja meeskonnatöö oskusi. Eesmärgiks on moodustada võimalikult tugevad ja ühtsed tiimid erinevate loodusainete ekspertidest, kes omaksid ka häid loodusteaduslikke üldteadmisi. Olümpiaadi eel toimub Tartus kaks treeninglaagrit, mille käigus täiendatakse Eesti tiimide eksperimentaalseid ja meeskonnatöö oskusi. Sihid on seatud kõrgele, sest EUSO on kujunenud Eestile üheks edukaimaks rahvusvaheliseks olümpiaadiks. Alates aastast 2007 on meie esimene võistkond alati naasnud kuldmedalitega ja kahel korral (2008 ja 2012) ka üldvõitja karikaga. Nõnda on Eestil tekkinud võimalus hõbedane EUSO karikas kolmanda triumfi korral päriselt endale saada.

Aasta pärast EUSO startimist veenis füüsikaprofessor Masno Ginting maakera teisel küljel Indoneesia haridusministeeriumi korraldama Jakartas esimest Rahvusvahelist Loodusteaduste Olümpiaadi (IJSO). See on individuaalne teadusvõistlus, mis sisaldab valikvastuselisi ülesandeid füüsika, keemia ja bioloogia vallast, loodusaineid lõimivaid teoreetilisi probleeme ja kolmeliikmeste tiimidena sooritatavat eksperimenti. Nii nõuab IJSO igalt osalejalt laiapõhjalisi loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi.

IJSO toimub tavaliselt detsembri alguses, kaasates õpilasi, kes on sama aasta lõpuks nooremad kui 16 aastat. Seega pääsevad tänavu Indiasse Mumbaisse aastal 1998 või hiljem sündinud koolinoored. Eesti 6-liikmeline IJSO-võistkond selgub sama aasta ELO-l edukalt esinenud õpilaste (mullu 15 parima) seast suve lõpus Tartus, mitmepäevasele treeninglaagrile järgneval valikvõistlusel. Sügisel ootavad väljavalituid täiendavad treeninglaagrid Tartu Ülikooli spetsialistide juhendamisel. IJSO-l domineerivad tugevasti saavutustele orienteeritud Aasia suurriigid. Nii ei ole Eesti kuldmedalini veel jõudnud, kuid koju on toodud hulgaliselt hõbe- ja pronksmedaleid.

„Kõik see on tore,” võib lugeja nüüd küsida, „aga miks ikkagi peaksin saatma oma õpilased ELO-le, kui olemas on ka eraldi olümpiaad minu aines?” Esiteks saate tõhusa ettekäände edendada koostööd oma kolleegidega. Märksa olulisem on aga võimalus kinkida andekatele õpilastele rikastavaid kogemusi, mis toetavad nende teadusliku mõtlemise arengut ja tulevast erialavalikut. ELO pakub nauditava väljakutse õppurile, kes on tugev erinevates loodusainetes ja huvitub elulistest teadusprobleemidest. Meie iga-aastased tagasiside uuringud on näidanud, et sõltumata saavutatud tulemusest hinnatakse osavõttu ELO piirkonnavoorust endi jaoks väärtuslikuks kogemuseks. Esile tõstetakse ülesannete huvitavust ja mitmekesisust. Lõppvooru tagasisides kiidetakse peamiselt võimalust proovida kätt põnevate eksperimentidega – kogemus, millest koolis tihti vajaka jääb. Tunnustust on pälvinud ka lõbus ja hariv võistlusväline programm, samuti võimalus leida sarnaste huvidega kaasvõistlejate seast uusi sõpru. Mulluses lõppvoorus võistelnud õpilased andsid kogu olümpiaadi korraldusele 5 palli süsteemis hindeks 4,37 ja enda osalemise kasulikkusele 4,49. Seega õigustas olümpiaadi nimel tehtud töö end õpilaste meelest igati.

ELO žürii püüab võimaluste piires arvestada osalejate kriitika ja ülesannete hindamisel ilmnevate probleemidega. Aastast aastasse oleme täheldanud õpilaste süsteemseid puudujääke teatud loodusteaduslike baasoskuste omandamisel: graafikute joonistamine ja tõlgendamine, arvutusülesannete vormistamine, valemitest suuruste avaldamine, ühikute teisendamine. Tänavuse piirkonnavooru eel otsustasime, et on aeg astuda samme olukorra parandamiseks. Alustuseks valmis lühike õppevideo, mis tutvustab korrektse graafiku tegemist teadaolevate andmete põhjal. Video leiate olümpiaadi veebilehelt ebo.ee/elo – see on asjakohane kõigile põhikooliõpilastele, kuid eriti soovitav piirkonnavooruks valmistujatele. Videot täiendavad varasematel ELO ülesannetel põhinevad harjutused. Tulevikus loodame pakkuda sarnaseid õppevideoid teistegi teemade kohta. Kasuks tuleb ka tutvumine ELO veebilehel leiduvate varasemate olümpiaaditööde ja žürii kommentaaridega.

Tänavuse uuendusena koondame piirkonnavooru eel oma kodulehele võistluse toimumispaikade info, et iga huviline leiaks aegsasti endale sobiva osalemiskoha.

Loodusteaduste olümpiaad pakub väärt täiendust traditsioonilistele aineolümpiaadidele. Sellel osalemine annab õpilastele kindlasti uusi teadmisi ja kasulikke kogemusi, aga võib-olla juhatab nad ka pikale ja põnevale rännakule teadusmaailma tippude suunas.

Lisainfo: ebo.ee/elo ja teaduskool.ut.ee/lto