Soomes käib elav diskussioon, milline peaks olema soome, rootsi ja inglise keele elu ühes ülikoolis. Soome ja rootsi keelt kasutatakse Helsingi ülikoolis ja kunstiülikoolis. Üks ülikool on rootsikeelne, teised on soomekeelsed. Lisaks võib ülikool otsustada ka mõne muu õppekeele kasuks kui soome ja rootsi. Kuid see on lisaks, mitte asemel!

308 magistri- ja 160 bakalaureuseprogrammi on inglise keeles – rohkem kui varem.

Helsingi ülikooli doktoriväitekirjadest oli 86,8% inglise, 10,9% soome, 1,6% rootsi, 0,2% norrasaami, 0,2% hispaania, 0,2% vene keeles.

Soome või rootsi keeles kirjutavad doktorandid, kes teevad soome keele kohta uurimusi. Ka arstiteaduses võiks kirjutada soome keeles, et inimesed saaksid aru.

Vähemalt ülikooli põhikursused peavad olema soome/rootsi keeles. Iga eriala peab arendama oma sõnavara.

Soomekeelse terminoloogia arendamiseks on loodud Tieteen kansallinen termipankki.

Teaduste akadeemia annab viieks aastaks raha, igal erialal moodustatakse vabatahtlike rühmad sõnavaraga tegelemiseks.

Pessimistlik tulevikupilt: bakalaureuseeksamid on soome ja rootsi keeles, magistrieksamid ühiskonnateadustes soome, muidu inglise keeles. Väike osa väitekirjadest on soome ja mõned rootsi keeles. Teadusartiklid on ainult mõnel erialal soome/rootsi keeles.

Lootusrikas tulevikupilt: kõrghariduses ja uurimistöödes kasutatakse soome/rootsi ja paralleelselt erinevaid keeli.