Läti ja Leedu keelepoliitika on üsna sarnane Eesti omaga: riigikeelte staatus on fikseeritud ning kaitstud põhiseaduses ja keeleseaduses. Riigikeeled on seadusega kaitstud ka kui kõrghariduse põhikeeled, nende uurimist ja arendamist toetavad riiklikud programmid. Ülikoolid pingutavad, et muuta kõrghariduskeskkond rahvusvaheliselt atraktiivseks. Kuid erinevalt meist ei peeta rahvusvahelistumise kavades vajalikuks rõhutada läti ja leedu keele säilitamist ja arendamist kõrghariduses.

Sarnaselt meiega on nii Lätis kui ka Leedus võõrkeelne programm arstiteaduses, samuti pakutakse võõrfiloloogia ja sotsiaalteaduste programme.

Lätis on 112 555 üliõpilast, neist 1700 välistudengid (1,5% üldarvust), sh 750 inglis- ja 950 venekeelsed. Kõrgkoolid soovivad kõrgharidusseaduse muudatusi, mis ei nõuaks läti keele eelispositsiooni kõrghariduse keelena. Läti ülikooli arengukava järgi peaks 50% bakalaureuseõppest muutuma 2020. aastaks ingliskeelseks. Aastail 2006–2011 kaitstud doktoritöödest oli 86,7% läti, 12,2% inglise ja 1,1% teistes keeltes.

Leedut on viimase kümne aasta jooksul tabanud suur väljarännulaine – riigist on lahkunud pool miljonit inimest. Kolm miljonit on alles, leedu keele rääkijaid üle maailma on 4,7 mln. Leedu on saatnud 50 õpetajat välismaale, et luua emakeeleõppe võimalused.

Leedu keel on õppeaine paljudes maailma ülikoolides. Eesti keelt õpib maailma 30 ülikoolis tuhat tudengit.

Leedus on 178 000 üliõpilast, sh 3690 välistudengit (2% üldarvust), neist 1593 on Valgevenest. Doktoriväitekirjadest on väidetavalt 20% kaitstud inglise keeles, kuigi arv ei tundu usutav.

Leedu parlament on arutanud ettepanekut kehtestada koolides kohustusliku esimese võõrkeelena inglise keel. Kavandatud on rahamahukad tegevused üliõpilaste mobiilsuse toetuseks, et kõik saaksid vähemalt ühe semestri veeta välisülikoolis.

Leedu seadused lubavad välja arendada ühisõppekavasid välisülikoolidega.