Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.

Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi laiendada.

Õppida pole kunagi hilja, esimesel aastal istus klassitoas ka üks pensionär. Fikseeritud on vaid vanuse alampiir – alla 17-aastasi vastu ei võeta.

Õppima tullakse nii Pärnumaalt kui kaugemaltki, ka välismaalt. Uuesti koolipinki maandutaksegi enamasti seepärast, et lõpetamata põhiharidus on takistuseks kutse omandamisel või ümberõppel.

„Püüame olla paindlikud, õppetöö on kaks korda kuus nädalalõppudel, suure osa saab ära teha interneti teel ja tahame seda veelgi laiendada,” räägib Tali. „Sätime oma õppetööd nii, et kellegi tervis ja kodu ei kannataks.”

Kooli poolelijätmise põhjused on erinevad: kodused olud, majandusraskused, lapse saamine. Ega teiselgi katsel kõik õnnelikult finišisse jõua, mõni peab vastu vaid paar kuud.

Ehkki töö kaugõppijatega annaks palgalisa, ei soovi kõik õpetajad nädalavahetustel töötada, seepärast on lisaks Sauga kooli õpetajaile ka „külalisesinejaid” väljastpoolt.

Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist Virve Laube õpetab kaugõppijaile eesti keelt ja kirjandust. Õpilastega, kes ei käi koolis ja kipuvad just kolmandas kooliastmes välja langema, on tal kokkupuuteid olnud ka põhitöökohal.

Pere elab kaasa

Laube sõnul on kaugõppijad üldjuhul distsiplineeritud. „Tundides käitumisprobleeme ei esine, kuigi selle tõttu on enamik noormehi varem koolist välja langenud,” täheldab Laube. „Võrreldes päevakoolide õpilastega peavad kaugõppijad arvestama ka tõsiasjaga, et suur osakaal on iseseisval õppimisel. Vanemad õpilased käivad tööl, nooremad ei ole tööd leidnud, takistuseks ongi üldjuhul saanud omandamata jäänud põhiharidus.

Õppeaasta alguses töötas Soomes kaks õpilast, kuid praeguseks on üks noormees leidnud töö Pärnu lähedal. Ta on selle üle õnnelik, sest väga tähtis on elada koos perega ja tegelda lastega. See on ühele perekonnast hoolivale inimesele suur väärtus.”

Hinnaalandust ei tee Laube ega teised pedagoogid, sest põhikooli lõpuks peab õpilane saavutama tulemused, mis võimaldavad tal sooritada lõpueksamid.

Laubele on eriti südamesse läinud noored, kes tulevad lõpuaktusel tänama koos perega – kooli lõpetamine on nii õpetaja kui ka pere ühine rõõm. Ent meelde jäävad ka noorte mured.

„Kõige rohkem paneb mind muretsema asjaolu, et noored üldse koolist välja langevad, eriti kolmandast kooliastmest,” nendib Laube. „Sellest on väga palju räägitud, kuid lahendust leitud ei ole. Olen oma õpilastega vestelnud elust, endisest koolist, sõpradest, õppimisest, aga ka koolist väljalangemisest. Enamik neist ei süüdista kooli ega halba õpetajat, vaid ikka iseennast, kuid on ka üksikuid, kes julgevad tunnistada, et kool on pooleli jäänud kas õpetaja või klassikollektiivi tõttu.”

Harjumaa Ardu kooli mittestatsionaarsesse õppesse tuleb Kose ja Kõue valla noorte kõrval ka Tallinna ja Kehra omi. Arduski on õpilasi, kes saadavad oma koolitöid Soomest elektrooniliselt. Läbida tuleb ju vaid põhiained. Kehalist kasvatust, tööõpetust ja muusikat õppekavas pole.

Ka Ardu koolis üritavad õpetajad olla võimalikult paindlikud, et teisele katsele tulnud ikka lõpetaksid.

„Paljud teevad eksamid tavakoolis käijatest paremini,” ütleb direktor Tiiu Lõoke. „Üks kolme lapse ema kirjutas kirjandi viie peale. Tal oli kogunud elutarkust ja kogemust, millest kirjutada.”

————–

Kaugõpe üldhariduskoolides

Enam kui kümne õpilasega:

Keila kool, Maardu gümnaasium, Elva gümnaasium, Audentese erakool, Paldiski gümnaasium, Keila ühisgümnaasium, Jõhvi gümnaasium, Järva-Jaani gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Kärdla ühisgümnaasium, Tapa gümnaasium, Sindi gümnaasium, Türi ühisgümnaasium, Lihula gümnaasium, Kiviõli vene gümnaasium, Kose gümnaasium, Sauga põhikool, Pärnu vene gümnaasium, Paldiski vene gümnaasium, Ardu kool, Tartu Kroonuaia kool, Väike-Maarja gümnaasium, Turba gümnaasium, Vana-Vigala põhikool.

Mõne üksiku õpilasega:

Eurogümnaasium, Kullamaa keskkool, Tartu Waldorfgümnaasium, Tabivere gümnaasium, Võhma gümnaasium, EBS-i gümnaasium, Koeru keskkool.

Allikas: HTM