Tööpraktika − meilgi on võimalusi

Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras.

Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei tule pelgalt lihtsustatud riikliku õppekava läbimisega elus toime. Töökasvatus annab esmased töökogemused ja loob eelduse töökuse kujunemiseks.

Aastatetaguses sõbralikus koostöös Hämeenlinnas asuva Perttula eriametikooliga jõudsime õpilasvahetuseni. Kosejõe kooli traktoristi eriala poisid veetsid kevadel nädala Soomes, töötades põllul meile siis veel vähetuntud Valmeti traktoritega. Järgmisel kevadel tulid Perttula pargihoolduse eriala õpilased meile Kose-Uuemõisa mõisaparki korrastama. Meeldiv koostöö sujus seni, kuni kutsekoolireform sulges meie kutseõppeklassid.

Seejärel saime Salos asuvast Meritalo koolist hea tööpraktika idee, mida praeguseks oleme juba paarkümmend aastat rakendanud. 9. kl õpilastel tuleb leida kolmanda veerandi lõpuks oma kodukandist ettevõte, kes soostub neid kahe nädala vältel töö juures juhendama. Selleks võib olla lasteaed, kauplus, farm, puidutööstusettevõtte vms. Praktika jooksul kogevad noored, mida tähendab tööaeg, distsipliin, suhted töökaaslastega, kui kergelt või raskelt tuleb töötasu. Enamikul juhtudel makstakse meie kasvandikele ka palka.

Neljanda veerandi algul korraldame praktikakonverentsi, mida on kutsutud kuulama 8. kl õpilased. Praktikandid analüüsivad oma töökogemust ning annavad hinnangu, kas nad sooviksid selles ametis tulevikus tööle asuda või mitte. Alati on neid, keda töö ei rahuldanud, kuid seegi on tähtis kogemus. Palgaga on enamasti rahul oldud. See on hea näitaja, et õpilased suhtuvad töötasu suurusesse realistlikult ega oota kergelt tulevat suurt raha. Ettevõtete juhid annavad meie praktikantide kohta iseloomustuse, mis on tavaliselt kiitev ja toetav. Ollakse valmis ka tulevikus meie õpilasi enda juurde tööpraktikale võtma.

Lõpueksamite eel käivad 9. kl õpilased nn kutsekoolipraktikal Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis. Juba üle aastakümne väldanud meeldiv koostöö on kujundanud õpilastele soodsaima õppevormi. Nädala jooksul külastatakse igal päeval erineva eriala tunde ning töötatakse kaasa praktikumides. Nii saab selgeks, kas ametiõppimine on jõukohane või on mõistlikum kohe tööle asuda. Oleme andnud oma õpilastele kogemuse, mille põhjal teha põhikooli lõpetamise järel oma elu esimene oluline valik.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hobiõppimine saab punkti. Kui motiveeritud on aga tulevased kutseõppurid?

Eelmisel aasta alguses avaldatud OSKA tuleviku-uuring („Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle…

3 minutit

Kunst on ühisteadvusest välja libisenud. Tudengikandidaadid ei oska nimetada ühegi kunstniku nime

Veel mõni aastakümme tagasi ei erinenud kunsti positsioon Eesti…

6 minutit

Keel ja vahetund

Vahetund koolis on õppetöö-, kuid mitte õppe- ja kasvatustegevuse väline aeg. Ei tasu karta, et eestikeelne õppekeskkond ja selle toetamine väljaspool õppetunde ohustaks…

6 minutit
Õpetajate Leht