Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seoses on ka Eestis viimasel ajal rõhutatud kaasava hariduse põhimõtte järgimist. Ekslikult on jäänud aga kõlama arusaam, justkui oleks kaasava hariduse ideoloogia põhisõnum see, et kõik hariduslike erivajadustega, sh puuetega õpilased võiksid õppida tavakoolis. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamine tähendab eelkõige seda, et kõik haridusest kõrvale jäämise ohus õpilased oleksid võimetekohaselt kaasatud õppetegevusse. Kõige olulisem ongi, et kõik erivajadustega õpilased nii tava- kui ka erikoolis saaksid piisavalt tuge ning tänu sellele tuleksid toime õppetööga ja saavutaksid neile püstitatud õpitulemusi.

Teatud hariduslike erivajadustega õppurite puhul on õpe erikoolides õigustatud ning toimivat süsteemi ei ole kavas lõhkuda, vastupidi – pigem tuleb õppe kättesaadavust erikoolides suurendada. Kindlasti ei suunata erikoolides õppivaid lapsi meelevaldselt tavakooli. Riik plaanib kasvatada oma kohustusi ja vastutust hariduse andmisel ning tugiteenuste tagamisel erivajadustega õpilastele, kelle õpetamine on keeruline ja kallis ning mis võib enamikule omavalitsustele käia üle jõu.

Erikoolide võrk vajab korrastamist

Erikoolides peab olema piisavalt õppekohti ning kõige erilisemad lapsed peavad saama õppida erikoolis, kus on nende jaoks parimad spetsialistid, tingimused ja teenused. Kuna praegu ei ole spetsiifilisi ja mahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele tingimused üle Eesti võrdsed ning erikoolide jaotus piirkonniti, puude liigiti ja omandivormi alusel on pärit mitmekümne aasta tagusest ajast ega vasta praegustele ega ka tuleviku vajadustele, siis vajab riigi erikoolide võrk korrastamist.

Riigi osatähtsus hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses suureneb ka sisulises arendustegevuses, olgu selleks siis õpetajate põhi- ja täienduskoolitus, õpetajat toetavate juhendmaterjalide väljatöötamine või erivajaduste varajaseks märkamiseks psühholoogiliste testide ja hindamisvahendite väljatöötamine.

Et riigikoolide kõrval oleks omavalitsustel kui koolipidajatel erivajadustega õpilastele võimalik pakkuda võimetekohast õpet, eraldab riik omavalitsustele tavaõppuritega võrreldes mitu korda suuremat toetust ning tavaklassides õppivate erivajadustega õppurite rühma- või individuaalõppeks täiendavat raha. Riigi toetusega saavad omavalitsused luua erivajadustega õpilastele väikeklasse, kus õpib vaid 4, 6 või 12 last. Õppe maksumus ehk nn õpilase pearaha on väikeklassis olenevalt kooliastmest mitu korda suurem kui tavaklasside õpilastel. Väikeklassid täitumusega neli õpilast on mõeldud hooldusõppel olevatele õpilastele ning raskete psüühikahäirete ja autismispektrihäiretega õpilastele. Nende klasside osakaal tavakoolides on viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Näiteks kui eelmisel õppeaastal õppis väikeklassides 336 õpilast, siis käesoleval õppeaastal juba 628. Rahastamise osatähtsus õpilastele eriõppe võimaldamiseks tavakoolides ja erakoolides on riiklikus haridustoetuses aastaga kasvanud viielt protsendilt kaheksale.

Tugispetsialistid saavad täiendavat toetust

Muret teeb kvalifitseeritud tugispetsialistide nappus ja tugispetsialis­ti­de teenuse kättesaadavus väikekoolides (alla saja õpilasega koolid) ja teatud Eesti piirkondades (nt Ida-Virumaa). Esmane soov on toetada neid koole riiklikult loodud kooliväliste tugi­meetmete süsteemi raames ehk siis riigi loodud ja Euroopa sotsiaalfondi rahastatud maakondlike õppenõustamiskeskuste kaudu. Neis töötavate kvalifitseeritud tugispetsialistide abi ja teenuseid saavad koolid vajadusel kasutada. Eelseisvasse toetusperioodi kavandatakse lisaks nõustamisteenuste suurendamisele ka tegevus, mis aitab parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust eeskätt just neis koolides ja piirkondades, kus probleemid kõige suuremad.

Viimasel kahel aastal on riik haridustoetuse õpetajate palgaraha lõtku abil lubanud muuhulgas kasutada tugispetsialistide rahastamiseks. Käeoleval aastal on mõeldud koolidele välja jagada üle 3,3 miljoni euro mullust eelarvejääki, et tugispetsialiste täiendavalt toetada. Loodetavasti jõutakse peatselt riigikogus ka pikema perspektiivi lahenduseni, sest seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega arutatakse ka tugispetsialistide teenuse rahastuse ja vastutuse küsimusi.

Kokkuvõttes olgu öeldud, et erivajadustega õpilaste õppekorralduses on kavas jõuda soovitud olukorrani, kus kergemate erivajadustega lapsi ei eraldata eakaaslastest ja tavakoolis õpivad kõik hariduslike erivajadustega õpilased, kellele on seal võimalik luua vajalikud õpitingimused ning kindlustada tugiteenused, raskematele erivajadustega lastele on aga tagatud ühtlaselt kvaliteetne haridus erikoolides.