Täna toimunud koolituslubade komisjon lükkas kaks nädalat edasi otsuse RK Hariduse MTÜ (avalikkuses tuntud kui Reaali erakool või Kesklinna reaalkool) koolitusloa taotluse rahuldamise kohta. Kuigi kooli loojad on kõik formaalsed tingimused täitnud, tegi komisjon ilmnenud riskide ja probleemide tõttu pöördumise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Minister edastas koolituslubade komisjoni märgukirja hariduspartneritele ning riigikogu kultuurikomisjonile, paludes arvamusi ja ettepanekuid esile tulnud probleemide võimalike lahenduste kohta, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Koolituslubade komisjon osutas, et loa menetlemisel tulid ilmsiks riskid, mis ohustavad Eesti haridussüsteemi alusväärtuseid ja mille realiseerumisel on ohus põhiseadusest tulenev õigus tasuta kvaliteetsele põhiharidusele. Erakooli loomine Tallinna linnale kuuluva Tallinna Reaalkooli najal on pretsedent, mis ohustab võrdset ja tasuta kvaliteetset põhiharidust. Formaalselt on tegemist erakooliga, kuid sisuliselt munitsipaalkooli tasuliste õppekohtadega teise juriidilise isiku juures – erisus on hägune nii kooliruumide kui ka õpetajaskonna osas, seisab pressiteates.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riik ja ministeerium keerulises olukorras. „Praegu on koolituslubade andmine formaalne protseduur ning ministeeriumil pole reaalset kaalutlusõigust, mis lubaks arvestada otsuse tegelikku mõju haridussüsteemile,” sõnas minister. „Kehtivast seadusest tulenevalt on riik kohustatud koolitusloa andma igale taotlejale juhul, kui formaalsed kriteeriumid on täidetud. Samas tõi koolituslubade komisjon välja kaalukaid argumente, miks selle otsuse tegemine nõuab sügavat läbimõtlemist. Seetõttu on tulevikku silmas  pidades vaja kindlasti arutada, kas koolitusloa andmisel on mõistlik, et riigi otsustuspädevus piirdub vaid dokumentide kontrollimisega.”

Koolituslubade komisjon tundis muret, et kuigi Tallinna lapsevanematel on huvi reaalhariduse vastu, pole Tallinna linnavalitsus tulnud vastu Reaalkooli korduvatele soovidele avada täiendavaid klasse. Ministrile saadetud märgukirjas osutati, et Tallinna koolivõrk ei arvesta demograafilisi muutusi ja rännet linnaosade vahel – koolid ei asu seal, kus on õpilased ning õpilasi ei ole seal, kus on koolid. Samuti näitavad eelmistel aastatel Tallinnas korraldatud koolikatsed, et lapsevanematel puudub usaldus paljude koolide õppekvaliteedi vastu.

Kuna riik ja omavalitsus katavad tegutsevate erakoolide kulud samalaadselt munitsipaalkoolidega, kuid erakoolidel on võimalus lisaks ka  õppemaksu võtta, annab munitsipaalkooli sümboolse ja inimkapitali toel erakoolide loomine neile ka suurema ressursibaasi, mida saab kasutada muuhulgas heade õpetajate nii öelda üles ostmiseks. Koolituslubade komisjon tõi esile ministeeriumisse jõudnud info, et huvi tuntakse ka teiste samalaadsete erakoolide tegemise vastu munitsipaalkoolide „juurde”.