Kuidas edeneb koostöö koolide/õpilastega?

Professor Tauno Otto, TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan: Asjad lähevad paremuse poole sedamööda, kuidas tehnikaülikool uutesse hoonetesse majutub. Näitust „Mehaanika” TTÜ muuseumis külastab palju kooliekskursioone. Vahel isegi nii palju, et me ei suuda pakkuda piisavalt giide, kes selgitaksid, mis ja kuidas. Näitusel saab ise proovida, uurida ja kokku panna, vaadata metallide ja masinate sisemusse, tutvuda päris teaduse tegemisega. Info levib iseenesest, ei peagi erilist reklaami tegema. Käiakse kohal ja soovitatakse tulla teistelgi. Samuti on populaar­ne külastuskoht oktoobris avatud Mehhatroonikum, kus toimus näiteks „Rakett 69” tootearenduse saate lindistus.

Koostöös Eesti disainikeskuse ja kunstiakadeemiaga korraldame tootearenduse/disaini töötubasid, sellest aastast algas disaini esimese taseme läbinute jaoks teine tase. Meie magistrandid ja õppejõud istuvad aga bussi ja sõidavad koolidesse töötuba tegema – näitamaks ette, kuidas teha näiteks oma jalgrattale mõni huvitav lisaseade või luua uusi tooteid. Kohad töötubades on alati täis. Nii, konkreetsete projektide kaudu, see koostöö koolide ja õpilastega edeneb. Me ei tee mitte propagandat, vaid pakume uusi teadmisi. Kusagilt on jäänud arusaam, et tööstus on midagi õlist, kus pikad korstnad suitsevad, aga seda näeb väga harva, tänapäevane tootmine on äärmiselt puhas ja korrektne.

TTÜ-sse on tulnud palju õppima just neid, kellel on tekkinud meiega mingi side, kas on meie inimesed käinud koolis rääkimas või on nad meil ise külas käinud. Omavahelise suhtluse mõju on suur.

Mehaanika on üks kõige masinlikumaid valdkondi selle sõna algses tähenduses (mekhanikē tekhnē – masinate ehitamise kunst). Noorte jaoks seostubki teadus väidetavalt praktiliste, igapäevaelus kasutatavate asjadega. Mehaanikaõppe puhul on otsene kasutuskõlblikkus kohe näha …

TO: Meie turundusinimesed jällegi ütlevad, et nimetus „mehaanika” on kuidagi vanamoodne. Erialade nimetused ja sisu on uuenenud, tööjõuturul on suur vajadus tootearenduse ja tootmistehnika lõpetanute, samuti soojusenergeetikute järele. Üha rohkem on inseneritöös vaja interdistsiplinaarsust, räägimegi rohkem mehhatroonikast, see hõlmab ka energeetikat ja IT-d. Mehhatroonikas on meil praegu kõige suurem vastuvõtukonkurss üldse. Mis huvitav – sügiseti kirjutavad ajalehed tavaliselt, mis koolist sai kõige rohkem lõpetajaid ülikooli sisse. Meie tegime analüüsi, mis kooli vilistlased mehaanikateaduskonnas bakalaureuseõppe lõpetasid, ja selles loetelus polnud esimestel kohtadel ülekaalus Tallinna koolid, esiviisiku moodustasid Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja Pärnu Koidula gümnaasium. Sissesaamisel on Tallinna koolid võib-olla tõesti paremate näitajatega, aga ülikooli suudavad nominaalajaga lõpetada teiste linnade koolide õppurid.

Kas mehaanikateadused n-ö lähevad noortele peale?

TO: Näiteid võib tuua nii kosmosest kui ka maa pealt. Meil on tugevad tudengiorganisatsioonid: tudengivormel FS Team Tallinn, mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu MehÜN, robotiklubi, igal sügisel korraldatakse robootikavõistlust Robotex. Kus iganes mis tahes üritused on, on nad alati platsis ja abiks. Õppejõud või teadur jääb kooliõpilaste maailmast natuke kaugeks, aga tudengid on hea silla ehitanud, nii et see teadus ja laboritöö ei paista enam nii suure ja kõrge kosmosena. Üliõpilane Paul Liias osaleb kosmosesatelliidi ESTCube projektis, saatsime ta USA-sse tudengikonverentsile, kus ta võeti väga hästi vastu. Meil hiljuti külas käinud Tartu Miina Härma gümnaasiumi vilistlane Kristjan Maruste on tudengivormeli (Formula Student) Tallinna meeskonna juhendaja. Tudengivormelit on tehnikaülikooli ja tehnikakõrgkooli koostöös tehtud juba ca viis aastat, eelmisel aastal tulid ka suuremad võidud. Euroopas ollakse sel alal väga tugev tegija. Tudengitele astusid algul appi Estonia vormeleid teinud oskajad mehed, nende teadmiste pealt sai tudengivormel kiiresti elu sisse. Nii et meie tudengite tehtu on täiesti maailmatasemel.

Küsitles Karl Kello