Gruusial on meilt ja meil Gruusialtki mõndagi õppida, nendib Rakvere Ametikooli direktor Hannes Mets.

Kaks nädalat tagasi külastas direktor Hannes Mets Iberia sõpruskutsekooli Gruusias, et korraldada kahele sealsele õpilasele praktika ja kahele õpetajale stažeerimine Rakveres.

Neli selle kutsekooli õpetajat on juba käinud Rakveres stažeerimas − 2011. aastal tutvusid sealse kooli auto- ja arvutiõpetajad Rakvere Ametikooli praktikabaasidega, külastades ka linna auto- ja arvutiettevõtteid. Iberia kooli õppedirektor ja projektikirjutaja süvenesid aga meie ametikooli arengukavasse ja Euroopa Liidu asjaajamise korda.

„Meie Gruusia kolleegidele otseselt midagi ei õpeta, lihtsalt anname neile võimaluse kõigega, mis meil on, tutvuda ja nähtust ise järeldusi teha. Näeme, et see ongi õige lähenemine, sest nad on palju õppinud,” märgib direktor Mets.

Kiired muutused

Kui Rakvere Ametikooli direktor kaks aastat tagasi esimest korda Iberia kutsekooli külastas, tundus talle, et aeg on seal koolis ja riigiski 1980. aastatesse seisma jäänud. Õpperuumid nägid räsitud välja, õppevahendid ja muu varustus puudus või oli ajast ja arust. Parem vaatepilt ei avanenud ka tänaval – seal liikusid gaasiküttele ümberehitatud Nõukogude-aegsed autod. Aga nüüd, kõigest kaks aastat hiljem, võib nimetada Iberia kutsekooli auto- ja arvutiõpetuse eriala juba täiesti tänapäevaseks, nendib Hannes Mets.

„Grusiine on viinud edasi nende pealehakkamine,” selgitab direktor Mets. „Kui neil pole mõne õppevahendi ostmiseks raha, teevad nad selle koos õpilastega ise. Autoõpetuse klassis on neil peaaegu kõik õppestendid õpilaste enda valmistatud, sealhulgas keerukas automootori läbilõige, käivitus- ja pidurdusseadmete stendid jms. On ka auto varuosade stend. Nende stendide toel saavad õpilased ruttu aru, kuidas elekter, õli või õhk mootoris liigub. Elektrisüsteemide stendil on päris juhtmed ja lülitid ning elekter lastakse sinna päriselt sisse, et vaadata, kuidas süsteem toimib,” meenutab Hannes Mets.

„Arvutiõpetuses on nad teinud sama suur hüppe,” jätkab ta. „Kaks aastat tagasi pidi Iberia kool internetti pääsemiseks kasutama telefoniga sissehelistamist ja siis ei suudetud mõistagi, kuidas on võimalik minna internetti ilma juhtmeta. Nüüd on kõikides Gruusia kutsekoolides interneti püsiühendus. Lisaks on ka Kutaisi kohvikutes traadita internet. Viimase kahe aasta areng on olnud Gruusias fantastiliselt kiire.”

Kui Hannes Mets küsis oma Gruusia kolleegilt, mis on selle võimalikuks teinud, saigi ta vastuseks: „Kõik on kinni õpetajas! Kui koolis on õpetajad, kes teevad oma tööd hingega, siis hakkab kõik arenema.”

Aga Eesti-Gruusia koostöö jätkub ja nüüd, nagu öeldud, käis Hannes Mets taas Kutaisis Iberia kutsekooliga arutamas, kuidas järgmisel või ülejärgmisel õppeaastal Rakvere ametikoolis jälle Gruusia kolleege vastu võtta – kaht õpilast ja õpetajat, kes saaksid sooritada oma praktika ja stažeerimise Rakvere auto- ja arvutifirmades.

Mida on meil Gruusialt õppida?

Direktor Mets leiab, et õppida on Eestil Gruusialt mõndagi, ja toob konkreetsed näited.

– Lühem õppeaeg. Euroopa Liidus otsitakse praegu võimalusi, kuidas õpilane saaks kutsehariduse omandada senisest kiiremini. Gruusias on see võimalus juba leitud. Kutsekeskharidus, mis oli neil Nõukogude ajal olemas nagu meilgi, on nüüd kadunud – kutsekeskkoole lihtsalt pole enam. Õpilane tuleb pärast põhikooli ametit õppima ja saab selle selgeks esimese, teise või kolmanda taseme kutsekvalifikatsiooniga ning asub tööle. Õppeaeg on erialast olenevalt 3−12 kuud.

„Nii radikaalse lahenduse on surunud Gruusiale peale muidugi riigi üldine vaesus,” möönab Mets, „kuid ikkagi peaksime meiegi Eestis küsima, kas hea keevitaja peab kindlasti ka muusika- ja kunstitunnis käima või on parem, kui ta keskendub õpingute perioodil maksimaalselt keevitamisele. Muusikat võiks ta õppida ju vabal ajal ja vastavalt oma maitsele. Selle teema üle tasub meil Eestis põhjalikumalt arutleda,” leiab direktor Mets.

„Rikkad riigid nagu USA võivad endale lubada üldist keskharidust ja noorte lapsepõlve pikendamist 18. eluaastani,” lisab ametikooli direktor, „kuid ka rikastes riikides liigutakse lühema õppeaja suunas. Näiteks Belgias ja Šveitsis siirdub üle 70% põhikoolilõpetajatest kohe kutsekooli. Ka Brasiilias ja Singapuris läheb ülekaalukas osa põhikoolilõpetajatest kutsekooli. Kui meil arutatakse, kuidas õpilasi tööle lähemale viia, siis võiks tutvuda ka Gruusia lahendusega,” leiab Mets. „Praegu läheb Eestis üle 50% põhikoolilõpetajatest gümnaasiumi, kuid teadlaste protsent rahvastikust ei ole 50, vaid 5 ringis,” selgitab Rakvere ametikooli direktor.

– Õpetaja palk. „Gruusia kutsekooliõpetaja saab palka kaks kuni kolm korda vähem kui tema Eesti kolleeg, kusjuures hinnad on seal peaaegu samad mis meil. Samas ei võtnud Gruusia kutseõpetajad mind võõrustades kordagi õpetaja palga teemat jutuks – seda pidin neilt ise küsima. Jumal tänatud, et sedagi saab, on nende hoiak. Peamine põhjus selliseks rahuloluks on ilmselt asjaolu, et Gruusia õpetaja napp palk on siiski riigi keskmisest mõnevõrra kõrgem. Ka siin on eestlastele üks mõtlemise koht,” leiab Mets.

– Kultuuripärand. „Pärast Gruusia külastamist tekib tahtmatult küsimus, kas me hindame oma rahvuslikku kultuuripärandit ikka piisavalt,” jätkab Hannes Mets. „Meil on pärandiaasta ja muud üritused, kuid grusiin peab oma kultuurist, toidust, ajaloost hoopis rohkem lugu – ta on osanud oma kultuuripärandi kenasti tänapäeva kaasa võtta. Näiteks on neil veel sugulased tõeliselt olemas. Kui keegi jääb Gruusias töötuks, siis sugulased aitavad teda. Ja kui keegi läheb välismaale tööle, saadab ta osa oma palgast sugulastele. Selline on nende kultuur.

Pulmas ja sünnipäeval panevad nad endale rahvariided selga ja laulavad oma rahvalaule ning tantsivad rahvatantse. See emotsioon, mis nad oma kultuuripärandist saavad, annab neile jõudu rasked ajad üle elada ja rahulikult oma tööd teha. Kes tahab seda nimetada vanas kinniolemiseks, vaadaku, kuidas nende elu muutub samal ajal iga aastaga tänapäevasemaks,” osutab Hannes Mets .

„Ja veel üks nende kultuurile iseloomulik joon − muru niidavad nad ainult Tbilisis ja Batumis, mujal mitte. Mujal on ainsad niitjad lammas ja lehm. Samal ajal on meil igal perel oma muruniiduk,” märgib Hannes Mets. „Ja muidugi käib nende temperamendi ja kultuuripärandi juurde ka varmas autodega tuututamine. Tervitatakse signaaliga, eesolevast pöördest antakse märku signaaliga, rõõmu ja pahameelt avaldatakse signaaliga jne.”

*Rakvere ametikool osaleb kaheksa kutsekooli projektis „Gruusia kutsehariduse arendamine 2”. Projekt lõpeb oktoobris ja Innove on ministeeriumile juba uue projekti taotluse sisse andnud, et Gruusia kutsekoolid saaksid põhjalikumalt süveneda ka Eesti kutsekoolide õppekavadesse.