Keelmikas kohtumine Wiedemanniga

2 minutit
4 vaatamist

Kas sattusite mõne aasta eest nägema NO-teatris Anu Lambi lavastatud näidendit Johannes Aaviku keeleuuendustest? Minule jättis see sügava mulje. Ja kui minu puhul võib ehk erialast tulenevalt täheldada pisut äärmusse kalduvat huvi keele ja kirjanduse vastu, siis mu kaasa, kelle haridus ei ole filoloogiline, tuletab seda etendust minu suureks rõõmuks ja üllatuseks aeg-ajalt suure vaimustusega meelde ja mäletab sealt detaile rohkem kui mina.

See kõik meenus mulle seoses sellega, et keeleteadlane ning haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge on koostöös Loomingu Raamatukoguga üllitanud samalaadse ja -väärse lavapildi kõigi seniste Ferdinand Johann Wiedemanni auhinna laureaatide muhedalt utopistlikust kohtumisest akadeemiku endaga.

Raamatus kohtuvad omavahel näiteks Pent Nurmekund, Henn Saari, Nikolai Baturin, Juhan Peegel, Hella Keem, Eduard Vääri, Mati Hint, Mari Tarand ja Lennart Meri. Kokku 33 laureaati ning Wiedemann ise. Lisaks tuleb juttu paljudest vaimu- ja keeleinimestest. Austusest värske laureaadi vastu algab lugu tänavuse wiedemanlase, Valve-Liivi Kingisepa tutvustusega. Muu hulgas kõneldakse nii liivlastest kui ka Võromaast, nii Dorpatist kui ka Arensburgist, paljuski Wiedemanni enese mälestuste kaudu.

Nagu ütleb autor: „Selles raamatus on kahesuguseid lauseid. Ühed on ütlejate suust kunagi tõepoolest kõlanud. Teisi pole nad iial öelnud, aga oleksid võinud öelda.” See on nutikas ja andekas lugemine. Hariv pealekauba. Julgen uskuda, et mõne uue sõna leiab siit iga lugeja. Olgu selleks „tilisang” või „eliting”. Ja kui just mitte sõna, siis keeleajaloolise teadmise igatahes.

Sellise raamatu kirjutamise põhjenduseks ütleb autor, et kui vaatas ühel konverentsil saalis istuvaid teenekaid keeleinimesi, tekkis tal kurbus, et eesti rahvas oma keele heaks nii palju teinud inimestest nii vähe teab. Ma loodan, et saan selle olukorra parandamiseks siinse tutvustamisega lisada tema suurele kaljurahnule omalt poolt paar pisikest liivatera. Ja loodan väga, et ka see lugu kord lavalaudadele jõuab. Pileti broneeriksin juba nüüd.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit

Maarja – tüdruk, kelle päästis pihlakalaul

Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Osvalds Zebrise noorteromaan „Maarja“, mille keskmes on sõpruskonna lagunemine ning…

6 minutit

Raamatuaasta raamib mu read. Tosin tähtteost

Raamatuaasta inspireerib meid kõiki ette võtma midagi temaatilist, aga samas ikkagi tavapäratut ja teistelegi huvi pakkuvat. Kirjandusõpetajana püüdsin…

6 minutit
Õpetajate Leht