Seoses kõrgharidusreformiga on väidetavalt tekkinud kummaline haridusstrateegiline nüanss: tasuta on ainult eestikeelne õpe. Seega tekkivat teatud mõttes konfliktne olukord: ühelt poolt siin elavad teist keelt kõnelevad inimesed kõrgharidust tasuta omandada ei saa, samal ajal otsustavad aga need, kes hariduse tasuta saavad, tihtilugu Eestist lahkuda, kusjuures küllaltki arvukalt, kui uskuda statistikat.

Selgub siiski, et probleemi pole. Tallinna ülikoolis näiteks ei olegi akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul praktiliselt venekeelseid õppekavasid. Katariina kolledžis teatud erialadel küll alustatakse vene keeles (ja tasuta õppes), aga lõpetatakse ikkagi eesti keeles. Eesti keele õppimise võimaluse venekeelsetele õppuritele tagab keeletugi.

Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Kalle Tammemäe ütleb, et kui täpne olla, siis on puhtalt venekeelseid õppekavu järel ainult kaks, mõlemad TTÜ Virumaa kolledžis (tootmise automatiseerimine ja kütuste tehnoloogia) ja mõlemad tasuta, kuivõrd kuuluvad loodus- ja täppisteaduste ning tehnika/tootmise/ehituse õppevaldkonda, kus TTÜ-s on omal algatusel nii ehk nii sisse viidud tasuta võõrkeelne õpe. Üks detail venekeelse õppe kohta veel – TTÜ-s on mitmes teaduskonnas võimalik alustada n-ö pehme stardiga: üld- ja alusaineid õpitakse vene keeles ja sammhaaval, saades tuge eesti keele täiendusõppest, kolitakse üle tervenisti eesti keelele.

Kas ka TTÜ-s on erialasid, võimalik et isegi insenerierialasid, mille lõpetanud suunduvad olulisel määral välismaale tööle?

Kalle Tammemäe: „Tehnikaülikooli puhul see tendents eriti ei ilmne. Loomulikult on paljude tehnika- ja ka insenerierialade lõpetanud suutelised töötama mis tahes rahvusvahelises firmas. Tehnika- ja IT-erialade lõpetanutele jätkub töökohti siinsamas Eestis, aga vaadates näiteks masinaehitusliidu või IT-ettevõtteid, on need kõik mingit haru pidi rahvusvahelised. Nii ei saa öelda, et TTÜ valmistab mõnel erialal ette lõpetajaid ekstra välismaise tööjõuturu tarbeks. Muidugi, meil on majanduse ja sotsiaalteaduste erialasid, kus valdav vastuvõtt ongi välismaalt, ja võib arvata, et nende lõpetanud lähevad n-ö koju tagasi.”

Tänavune vs eelmise aasta vastuvõtt

TTÜ võtab sel aastal vastu ligikaudu 4000 uut tudengit. Uuringufirma TNS Emor värske uuringu järgi kavatseb ligi pool gümnaasiumiõpilastest jätkata õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis – küsitletud noortest plaanib minna edasi kõrgkooli 83%, neist omakorda 45% eelistab TTÜ-d. Kui möödunud aastal, rääkides n-ö suurtes numbrites, oli õppeprorektori sõnul TTÜ koguvastuvõtt kõikidel tasanditel bakalaureusest doktorini natuke üle nelja tuhande ja sellest umbes 1500 tasulist õppekohta, siis nüüd on kavandatud tasulisi kohti 470. Vastuvõetavate üldarv on langenud praeguses vaates umbes saja võrra, kuid TTÜ initsiatiiv on, et loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise, ehituse õppevaldkondades on ingliskeelne õpe tasuta, mis on kasvatanud välismaalaste huvi siia õppima tulla. Juba praegu on paljudel erialadel näha ülikõrget konkurentsi, seitse-üheksa inimest koha peale, nii et plaanis on välismaalastele õppeks eraldatud kohtade arvu suurendada. Seega võib TTÜ-s selle aasta vastuvõtt olla lõpuks ikkagi sama suur kui möödunud aastal, kinnitab Kalle Tammemäe. Kõrge konkurentsi näiteks toob ta tööstustehnika juhtimise ja tervishoiutehnoloogia, aga ka küberkaitse. Kõigil ingliskeelsetel õppekavadel on umbes pooled kohad mõeldud välismaalaste jaoks ja pool täidetakse hiljem Eesti vastuvõtuga.

Kas on selge, kuidas ja millal muutub tasuta õpe tasuliseks – kui tekib probleeme edasijõudmises?

KT: „Ülikoolid on küll proovinud oma prognoose teha, aga peab tunnistama, et olukord on kõigi jaoks liiga uus ja ükski ennustus ei ole kuigi täpne ega tänuväärne. Iseenesest hakatakse üliõpilastelt täitmata jäänud osa eest osalist tasu küsima juba esimese semestri lõpus ja siin ülikoolide poliitikad erinevad. TTÜ on valinud suhteliselt leebe lähenemise – lisatasu küsitakse nominaalkoormusest puudujäävate ainepunktide eest iga semestri lõpus ainult majandus- ja sotsiaalteaduskonna ning Tallinna kolledži majanduseriala üliõpilastelt. Ülejäänud säilitavad tasuta õppe võimaluse seni, kuni õpivad täiskoormusega, st koguvad iga õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP-d oma õppekava õppeainetest ehk 75% nominaalkoormusega ette nähtud mahust. Osakoormusega ehk tasulisse õppesse viiakse üliõpilane alles siis, kui ta ei täida õppeaasta lõpuks täiskoormuse nõuet.”