Keskpäeval kuulutas SA Õpilasmalev Tallinnas Raekoja platsil avatuks Tallinna noorte malevasuve, milles leiab tegevust 820 noort. Tegu on suuruselt teise malevakorraldajaga. Eesti suurim malevakorraldaja, MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev koordineerib 1132 noore töölesaamist. Kokku leiab sel suvel malevas tööd üle 4000 noore vanuses 13–26 aastat, teatas projekti „Noortemalevad 2013“ koordineeriv Eesti Noorsootöö Keskus.

Pealinna noori võib suvel toimetamas näha 23 linnavälises ning 23 linnasiseses rühmas, nende hulgas töötab ka üliõpilaste ehk EÜE rühm.  Kevadisel registreerimisel oli võimalik valida näiteks maasikate korjamise, mõisate korrastamise, rabas töötamise, astelpajuistikute hooldamise ja flaierite jagamise vahel, seisab 10. tegevusaastat tähistava SA Õpilasmalev pressiteates.

„Tööpõldu püüame jätkuvalt hoida võimalikult mitmekülgsena, nii et iga noor leiaks endale sobiva ja paeluva suvise tegevuse. Viimased paar aastat on näidanud, et kui töötahet jätkub ja ise tubli olla, on marjakorjamisega võimalik teenida malevarühmades tunduvalt rohkem kui näiteks tunnipalgaga heakorratöö rühmades,” sõnas SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei ole õpilasmalev ainult noorsootöö ja töökasvatuse instrument, vaid paljudel juhtudel ka praktilise väljundiga ning täidab ühiskonnas tähtsat funktsiooni. „Noortemalevatel on Eesti ühiskonnas kindel koht ja ministeerium toetab nende tegevust sihikindlalt nii tänavu kui ka tulevikus,” lisas Aaviksoo.

Haridus- ja teadusministeerium eraldas 2013. aastal noortemalevate korraldamiseks ja arendamiseks Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel  üle 100 000 euro, mis võimaldab suvel malevas töötada enam kui 4000 noorel. Enamik toetust saavatest malevarühmadest (59%) on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad, kuid noortel on võimalik töötada ka  ööbimisega malevates.

Malevate tegevust toetava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Liis Proosi sõnul on riigile kui noortemalevate rahastajale oluline, et noored omandavad malevas erinevaid sotsiaalseid oskusi, tööharjumuse, teadmised tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldisemal ning tutvuvad lähemalt tööeluga. „Malev on noortele heaks võimaluseks turvalises keskkonnas omandada esimene töökogemus, mis võib tulevikus olla tööturule sisenemisel  konkurentsieeliseks,“ selgitas Proos.

Malevasuve tänavuseks teemaks on „Kes ei ole malevas käinud, see ei ole elu näinud!”. Töövälisel ajal harjutavad noored kätt selleteemaliste lühifilmide kokkupanemisel. Lisaks on igal malevarühmal oma laulu ja lipu traditsioon. Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 13.–15. augustil Lääne-Virumaal, kus tehakse kokkuvõtteid filmitegemisvõistlusest ning valitakse parim malevarühm.