Tartu valla Kõrveküla kooli kolm klassi hakkavad õppima moodulhoones. Lõuna-Eestis uudsed konteinerid annavad lisapinda ka Kõrveküla lasteaia kolmele rühmale.

Kui Kõrveküla kooli direktor Andres Jõgar kevadel õpetajaile moodulhoonest rääkis, oli kahtlejaid. „Nimetus „konteiner” ehmatas naisperet, kardeti sarnasust merekonteineriga,” räägib Jõgar. Kui mooduleid paari nädala eest paigaldama asuti ja õpetajad nägid, et klassiruumid ei erine peamajas asuvatest ja näivad isegi värskemad, arvamus muutus.

Klassiõpetaja Kristi Keemi sõnul paranevad tema klassi õppetingimused. Seni tuli neil hakkama saada poole väiksemal pinnal, ruumikitsikuse tõttu õpetajate toast ümber ehitatud klassis. Nüüd saavad õpetajad oma toa tagasi!

„Aknad tunduvad väiksed, aga valgustus on see-eest suurepärane,” kiitis moodulhoonet uudistama tulnud lapsevanem Merle Kivest ja tundis huvi, mis tooni moodulmaja värvitakse.

„Laste küsitluse järel selgus, et roosaks!” naljatas Jõgar. Direktor nägi moodulkoolimaju juba 1995. aastal Saksamaal. Lisapinna vajadus kummitas kooli mitu aastat. Üheksa aastat tagasi oli õpilasi 110, praegu on 220. Vallas käib hoogne elamuehitus ja puudus on ka lasteaiakohtadest. Nii otsustaski Tartu vald rentida viieks aastaks kooli ja lasteaia tarbeks moodulhooned.

Lasteaia moodulmajad paiknevad peamajast eraldi, on aiaga piiratud ja iga rühma käsutuses on sada ruutmeetrit. Seal paiknevatel lastel tuleb vaid ujulasse-saali minekuks oma õuealast väljuda. Lasteaia moodulitesse mahub 72 last.

Lasteaiakohtade puudusest ülesaamiseks rentis vald kolme korruse jagu ruume ka Raadil paiknevast uuest elumajast.

Tartu vallavanema Aivar Soobi sõnul on plaanis taotleda EL-i fondidest toetust ja ehitada uus lasteaed ning teha ka koolile juurdeehitis.

„Lubasime, et sügiseks saavad kõik valda sissekirjutatud lapsed lasteaias koha, praegu on järjekorras kümmekond last, aga sissekirjutamine on olnud nii hoogne, et aastalõpuks võib ootajate arv jällegi mitmekordistuda,” lausus Soop.