Valitsus kiitis heaks õpetajate tööaja uue määruse, mille eesmärk on panna üldhariduskoolide õpetajate töölepingujärgne koormusarvestus ja seeläbi ka palk sõltuma tegelikust tööajast, tööülesannete tegelikust hulgast, aja- ning kompetentsimahust, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Teisisõnu tähendab see, et õpetaja koormuse arvestamisel peab lähtuma kõigist tööülesannetest ja mitte ainult klassi ees seistud ehk kontakttundidest nagu praeguseni kehtinud kord nõudis. Täiskohaga õpetaja tööülesanded peavad mahtuma õpetaja lühendatud tööaja, nädalas 35 astronoomilise tunni sisse.

Õpetajate töö pidi ka varasema määruse järgi mahtuma nädalas 35 astronoomilise tunni sisse, kuid õpetajate koormusarvestuse ja seeläbi tasustamise peamine alus oli töölepingusse kirjutatud kontakttundide hulk (konkreetne number vahemikus 18–22 gümnaasiumis ja 18–24 põhikoolis). Samuti tõlgendati kontakttunnipõhist koormusarvestust ebaõigelt, mistõttu osalise tööajaga töötasid paljud õpetajad, kellel on õigus töötada täistööajaga.

Lisaks on paljud uuringud näidanud, et õpetaja töökoormuse kasvu põhjus pole mitte kontakttundide, vaid muude ülesannete kuhjumine. Probleemi võimendas kontakttunnipõhine koormusarvestus, mis muudab tegeliku tööaja teisejärguliseks.

Määrus ei puuduta õpetajate tasustamist või omavalitsustele haridustoetuse eraldamist, vaid õpetajate töölepingujärgse töökoormuse arvestamise korda, võttes koormuse arvestamise aluseks kõik tööülesanded ja mitte ainult kontakttunnid.