Tallinna ülikoolis toimus 28.–31. augustini rahvusvaheline EECERA 23. konverents, mis ühendab Euroopa alushariduse uurijaid, juhte, õpetajaid ja üliõpilasi.

Konverentsi Eesti-poolne peakorraldaja oli Tallinna ülikooli professor Marika Veisson. Osalejaid oli 48 riigist ligi 700. Seekordse konverentsi peateema oli „Väärtused, kultuur ja kontekstid”, mis peegeldab olulisi aspekte nii Eesti kui ka rahvusvahelise alushariduse aktuaalsetes suundades. Järgnevalt esitan mõned probleemipüstitused, mis konverentsi ettekannetes esile toodi.

Lasteaia kvaliteet algab õpetajast

Üks läbiv teema konverentsil oli alushariduse kvaliteet, mida käsitleti mitmes sektsioonis ning oma ettekannetes puudutasid seda kaks peaesinejat: Oxfordi ülikooli professor Kathy Silva ja Euroopa Komisjoni haridusvolinik Nora Milotay. Kathy Silva esitas ülevaate Inglismaal läbi viidud uuringust, kus selgitati, millised on lasteasutuse kvaliteedi ja lapse arengutulemuste seosed. Peamise järeldusena selgus, et lasteaia kõrgem kvaliteet mõjutas 2–6-aastaste laste tulemusi inglise keeles ja matemaatikas ning toetas kooli üleminekut. Kathy Silva pidas ka eraldi seminari ülikooli doktorantidele ja õppejõududele, kus rõhutas ühe keskse kvaliteediaspektina laste ja õpetajate vahelist suhtlemist ja selle pedagoogilist sisu lasteaias. Tema juhitud uuringust selgus, et kõrgema kvaliteediga lasteaedades toetavad õpetajad enam laste mõtlemist ja oskavad kasutada efektiivseid õpetamisstrateegiaid tasakaalustatult laste endi juhitud tegevustega.

Hariduspoliitika mõju alusharidusele

Nora Milotay rõhutas oma ettekandes, et iga riigi alushariduse kvaliteet algab hariduspoliitikast. Riikliku hariduspoliitika otsustest sõltub lasteaiaõpetaja nõutav koolituse tase, alushariduse korraldus, laste ja täiskasvanute suhtarvud, materiaalsete ressursside olemasolu. Seega on oluline, et lasteaiaõpetajate ühendused osaleksid aktiivselt hariduspoliitiliste otsuste tegemisel ja oskaksid oma soove ja põhjendusi poliitikutele arusaadavalt esitada. Euroopa Komisjoni kesksed suunad alushariduses on ühelt poolt pöörata tähelepanu alushariduse kättesaadavusele, samas ka tagada selle hea kvaliteet ning terviklik lähenemine lastele sünnist kooliminekuni. Vastavad suunad on esitatud strateegias „Europe 2020”. Kvaliteedi tagamise ühe suunana Euroopas nimetas Nora Milotay vajadust integreerida lastehoiu ja lasteaia süsteeme, et need ei seisaks eraldi ning et kõigile lastele oleks ligipääs kvaliteetsele alusharidusele tagatud.

Alushariduse kvaliteedi temaatika eri aspektid väärivad arutelu ja põhjalikumat analüüsimist ka Eesti kontekstis. Millised lasteaedade kvaliteeditegurid mõjutavad laste edukust koolis? Millised on lasteasutuste kvaliteedi ja õpetajate pedagoogiliste lähenemisviiside seosed? Kuidas integreerida Eestis lapsehoid ja koolieelsete lasteasutuste tegevus? Milline on parim õpetajate ja õpetaja abide töökorralduse mudel? Konverentsi ettekannetes toodi palju näiteid eri riikides toimivatest headest praktikatest, mis aitavad ka Eesti alushariduses toimuvat näha laiemal tasandil. Samas peame arvestama oma traditsioone ja kultuuritausta, et teha õigeid hariduspoliitilisi otsuseid, mis aitavad tagada igale Eesti lapsele kvaliteetse alushariduse.