Majandusõpetajate seltsi eestvedamisel on valminud õppematerjalid finantskirjaoskuse õpetamiseks kooliõpilastele.

Eelmisel aastal küsitles Saar Poll Eestis finantskirjaoskuse uuringu käigus 1513 Eesti elanikku vanuses 18−80 eluaastat. Selgus mõndagi murettekitavat. Näiteks pere eelarvet peab ainult 38% leibkondadest ning sedagi ühe kuu kaupa, mis ei räägi oma rahaasjade piisavast jälgimisest. Ligi pooled küsitletutest ei hoia rahavaru mustadeks päevadeks. 18–26-aastastest noortest aga ei planeeri rohkem kui viiendik oma rahaasju üldse, paljud neist ei pelga ilusate asjade ostmiseks raha laenata.

Kuidas õpilaste finantskirjaoskust parandada? Faktum & Ariko uuringus „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas” (2010) arvas 85% vastanuist, et raha arukat kasutamist peab noortele õpetama perekond, 69% arvates gümnaasium ja 57% arvates põhikool. (Vt www.minuraha.ee.) Teiste sõnadega – üle poole inimestest loodab, et raha kasutamist õpetatakse noortele koolis.

Kaasa lõid peaaegu kõigi õppeainete õpetajad

Nii otsustaski Eesti Majandusõpetajate Selts hakata noortele finantskirjaoskuse andmiseks vajalikku materjali koostama. Et seda saaks lõimida eri õppeainete tundidesse, kaasas majandusõpetajate selts töösse ka rohkesti aineõpetajaid.

Kokku koostati 36 õppematerjali (ligi 250 lk) kõikidele kooliastmetele ainetundides kasutamiseks. Iga õppematerjal koosneb üldjuhendist, õpilase töölehest ja õpetaja materjalist. Teemasid käsitletakse ja õpilaste pädevusi arendatakse vastavalt uue riikliku õppekava ja ainekavade nõuetele.

Eri vanuses õpilased viiakse õppematerjalides kurssi säästmise ja laenamise, mõistliku rahakasutuse, pangakaardi, kindlustuse, pensioni ja muude teemadega. Näiteks õpitakse koostama eelarvet ja reisiplaani, orienteeruma rahamaailmas, planeerima ostusid, arvutama intressi ja isegi oma keha maksumust.

Õppematerjalid on valmistanud emakeeleõpetaja Reet Bobõlski, matemaatikud Kaja Jakobson, Sirje Kasendi, geograafid Ülle Seevri, Ene Saar, Elbe Metsatalu, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad Mare Räis ja Kaire Jõe, bioloogid Andres Raa ja Maarika Männil, keemiaõpetaja Ülle Tõnutare, käsitööõpetaja Kristi Teder, inglise keele õpetaja Kristel Noodla, informaatikaõpetaja Eva Tšepurko ning klassiõpetajad Margit Luts, Silja Enok ja Loona Pärl. Projekti juhtis Arno Kaseniit, sisulise töö eest vastutasid Ene Saar ja Elbe Metsatalu majandusõpetajate seltsist.

Just tänu sellele, et aineõpetajate seltskond oli nii kirju, jõuti tõdemuseni, et finantskirjaoskus on vajalik väga paljudes eluvaldkondades ja mõistliku rahakasutuse teemat tuleb käsitleda paljude õppeainete ainetundides.

Tegijate hinnanguid

Tallinna Reaalkooli inglise keele õpetaja Kristel Noodla tõdeb, et tema jaoks oli projektis osaleda huvitav ja arendav. „Kui õpetaja soovib, siis pole tal raske finantssõnavara ning sobivaid teemasid inglise keele tundidesse lõimida,” märgib õpetaja Noodla.

Rakvere Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Reet Bobõlski hinnangul on tänapäeval kahjuks palju kodusid, kus vanemad ei pea vajalikuks või ei oska lastele finantskirjaoskust ja majanduslikku toimetulekut õpetada. Seega tuleb seda teha koolis. „Mulle on meie projekti juures väga sümpaatne just see, et teema on nüüd lihtsamini käsitletav teiste ainete tundides, mitte ainult majandusõpetuses,” hindab ta. „Oskus finantsasjades toime tulla on sama vajalik kui osata arvutada, lugeda ja kirjutada.”

Bobõlski koostatud kirjanduslik tööleht „Lehe-Sassi omad uisud” on juba võitnud õpilaste, õpetajate ja projekti ekspertide südamed. 7. klassi õpilased loevad läbi katkendi Jüri Parijõgi jutust „Lehe-Sassi omad uisud” ja täidavad töölehe eesmärgiga mõista loetud teksti ja osata sealt leida vajalikku infot. Seejärel analüüsivad õpilased Sassi ja enda rahakasutust ning säästmisoskust. Igaüks saab kirjutada loole lõpu ja järgmisel tunnil lugeda loo originaallõppu. Kuigi Sass kogus raha ligi sada aasta tagasi, on säästmine ja rahakogumine aktuaalne ja õpetlik tänapäeva noorelegi.

Paide Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Kristi Teder koostas aga vahvad töölehed rahvusköökidest, mida saab kasutada kodundustundides. Õpilased tutvuvad eri maade toitude ning rahvusliku ja geograafilise eripäraga ning õpivad lisaks piiratud eelarvega menüüd koostama ja arvutavad toitude maksumuse − seda vastava maa valuutas. Lisaks saavad nad arendada meeskonnatööd, viia ise tundi läbi ja esineda klassikaaslastele. „Seni on meil olnud traditsiooniks ainenädalad, nüüd teeme finantskirjaoskuse teemanädala,” ütleb Kristi Teder.

Õppematerjalide valmimist toetasid rahaga ning andsid eksperthinnangu finantsinspektsioon ja Leonore Riitsalu, pangaliit ja Triin Messimas, NASDAQ OMX Tallinn ja Ott Raidla ning haridus- ja teadusministeerium ja Imbi Henno.

Finantskirjaoskust lõimivad õppematerjalid on aineõpetajatele kasutamiseks avaldatud Koolielu portaali õppevaras. Töölehed on kergesti leitavad teemakohase võtmesõna või õppeaine otsingu kaudu. Lisaks õpilase töölehele on eraldi fail õpetajale metoodilise juhendi ja õigete vastustega. Kümme töölehte tõlgitakse ka vene keelde.

Loodan, et õpetajatel tekkis huvi rakendada neid õppematerjale ainetundides ja innustada õpilasi rahatarkust koguma.