Riigikontrolli täna avaldatud auditile vastuseks saadetud pressiteates kinnitas haridus- ja teadusministeerium, et on ühemõtteliselt nõus Riigikontrolli arvamusega, et koolivõrku on vaja korrastada ning kinnisvara haldamise põhimõtted peavad olema selged, kui möönas ka mõningaid kitsaskohti.

Ehkki rahvastikuprotsesside tõttu tänaseks kujunenud olukord oli ennustatav juba eelmise sajandi lõpul, ei suudetud poliitilise üksmeele puudumise tõttu kuni viimase ajani kokku leppida koolivõrgu strateegilistes arengutes. Praeguseks on ministeerium valdava enamuse äsja avaldatud Riigikontrolli aruande ettepanekutes sisalduvaid tegevusi juba käivitanud ja kohati ka lõpule viinud, seisab HTM-i pressiteates.

Perioodil 2008-2013 on Euroopa Liidu lõppeva toetusperioodi rahast tehtud Eesti haridusse olulisi investeeringuid. Vaatamata formaalse, valitsuse tasemel kinnitatud ja avaliku koolivõrgu kava puudumisele, on valdav enamus investeeringuid ka tänaste hinnangute alusel olnud asjakohased ja jätkusuutlikud. Üldjoontes tuleb pidada õnnestunuks kutsekoolide renoveerimisprojekti, mille tulemusena koolivõrk oluliselt korrastus, leiab HTM.

Vastuolulisemad on olnud erivajadustega laste koolivõrku puudutavad investeeringuotsused. Riigikontrolli osundused mõne projekti jätkusuutmatuse osas puudutavad juhtumeid, kus ministeerium on projekti või otsuste täitmise juba peatanud. Ministeerium nõustub, et riigi omanduses oleva kinnisvara haldamise üldine mudel ei ole veel lõpuni toimiv ja vajab kindlasti täiendamist erinevate ministeeriumide ja Riigi Kinnisvara AS koostöös.

„Riigikontrolli etteheited on õigustatud ja kinnitavad ühemõtteliselt, et viimastel aastatel langetatud hariduspoliitilised otsused on olnud õiged,” ütles haridusminister Jaak Aaviksoo Riigikontrolli ülevaadet kommenteerides. „Mul on hea meel, et Riigikontroll aitab selgitada avalikkusele ja kõigile meie partneritele, et koolivõrgu korrastamine on möödapääsmatu. Raskete, kohati ka valulike otsuste tegemata jätmine ei ole vastutustundlik. Aitäh neile selle eest.”

Haridusinvesteeringute planeerimise ümberkujundamisega alustati 2011. aastal. Ajutised reeglid ja investeeringunormatiivid kehtestati juba 2012. aastal. Sisse on viidud muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse. Vastu on võetud uus kutseõppeasutuste seadus. Tervikliku hariduspoliitika kujundamiseks, sh investeeringute kavandamiseks perioodil 2014-2020, on lõpule jõudmas poliitiliste alusdokumentide – hariduse strateegia ja teadusstrateegi koostamine, mille rakenduskavad kujundavad sisendi investeeringuprogrammidele.

Riigikoolide loomise ja korralduse printsiibid on juba ka seaduse tasandil kokku lepitud. Riigikogu otsustas, et aastaks 2020 peab klassikaline ehk puhas riigigümnaasium olema igas maakonnas. Riigigümnaasiumid moodustatakse ainult koostöös kohalike omavalitsustega maakonnakeskustes. Sellel aastal alustas tööd Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasium ning Jõgeval Jõgevamaa Gümnaasium. Eelmisel aastal avati Viljandi Gümnaasium. Kokkulepped jätkusuutlike gümnaasiumide asutamiseks ja korda tegemiseks on tehtud paljude teiste maakondade ja omavalitsustega.

Paljud Riigikontrolli ettepanekud puudutavad erivajadustega laste koolivõrku. Ministeerium töötas välja erivajadustega laste õpetamise ja toetamise kontseptsiooni, mis on hetkel huvirühmade juures  kooskõlastamisel. See on koolivõrgu mõistliku ja lastele kasulikul viisil arendamise alus. Praeguseni on suures osas säilinud erikoolide aegunud võrgustik, mille eesmärk oli laps pigem ühiskonnast isoleerida. Tänapäevased ja euroopalikud väärtused nõuavad erivajadustega lastele maksimaalset võimalust eakaaslastega kokku puutuda või raskemate erivajaduste korral saada kvaliteetset ja professionaalset abi. Selle riik ka garanteerib.

Valdav enamus üldhariduskoole kuulub kohalikele omavalitsustele, kus on otsuste hädavajalikkus samuti ilmselge. Kohalike omavalitsuste koolivõrgus saavad otsuseid teha ainult omavalitsused ise. Riigikontroll osutab üldiselt vajadusele viia koolivõrk kooskõlla õpilaste arvuga, mis on oluline, et raha kasutataks tõhusalt ja õiglaselt – rohkem läheks hariduse sisusse ning mitte pooltühja taristu haldamiseks.

Eesmärgini jõudmiseks on haridus- ja teadusministeerium kavandanud aastani 2020 üle 200 miljoni euro. Sellel aastal koostataksegi plaane aasta 2020 perspektiivis, mis puudutavad nii koolivõrgu kui ka hariduse sisuliste muudatuste suunda. Kui plaanil pole veel kõiki templeid all, siis ei tähenda see, et plaane pole. Lähema kuue kuu jooksul peab enamus plaane saama ka ametliku staatuse, et saaksime kindlad olla eelseisva finantsperioodi investeeringute otstarbekuses ja jätkusuutlikkuses.