Eksamid ja tasemetööd tekitavad tuliseid emotsioone täna ja ilmselt ka edaspidi. Kas eksamile on vaja lävendit? Kas eksamit või tasemetööd üldse on vaja? Kas aine, kus pole eksamit, on üldse aine? Kes oli sel aastal edetabelis esimene?

Eelnimetatud küsimused olid põhjalikuma vaatluse all möödunud kevadel, kui kavandasime koolide välishindamise kontseptsiooni ehk seda, kuidas hakkab riik edaspidi hindama õpilaste ja koolide õpitulemusi ning pädevusi. Siis oli ka välishindamise kontseptsiooni esialgne versioon aruteluringil. Õpetajate Lehe lugejad saavad kontseptsiooni tekstiga ja esmasele versioonile tulnud tagasisidega tutvuda aadressil http://www.hm.ee/index.php?045021.

Olulisemad rõhuasetused välishindamise ülesehitamiseks tulevad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest. Riiklikud õppekavad seavad koolile palju eripalgelisi ülesandeid ning teame, et välisel hindamisel on suur mõju kooli tööle, sest „mida mõõdad, seda saad”. Seetõttu on väga oluline, et see arvestaks parimal võimalikul moel riiklikus õppekavas koolile pandud ülesandeid ning oleks eeskujuks vajalike muutuste sisseviimisel. Eelkõige tekib vajadus tuua õpitulemuste välishindamise fookusesse üldpädevused.

Õppekava kirjeldab õpilast kui aktiivset osalejat, kes seab ise endale õppimisel eesmärke. See seab nõuded ka õpitulemuste välisele hindamisele. Kindla lati seadmisest ja kontrollimisest on olulisem õpilaste vajaduste toetamine. Meie strateegilised valikud on asetanud rõhu õpetaja ja koolijuhi vastutusele ning kesksele rollile. Nii saab ka välishindamine olla eelkõige toetavas rollis õpetajale ja koolile, pakkudes objektiivset infot töö korraldamiseks.

Välishindamise kontseptsioonis on kesksel kohal põhimõte, et noorte pädevust peab hindama eelkõige kool ise, sest just kool näeb noore õppimist ja püüdlusi kõige lähemalt. Kas noor inimene lõpetab gümnaasiumi või mitte, seda otsustabki nüüd kool ise, sest riigieksamite sooritamise lävend on ainult üks punkt. Ka põhikooli lõpueksami nõrk hinne ei takista enam õpilasel kooli lõpetamist, kui kooli juhtkond on otsustanud, et noor on valmis ellu astuma. Kui kool töötab hästi, ei ole põhjust võtta talt otsustusõigust selle üle.

Tasakaalu kontrolli ja toetuse vahel otsivad paljud riigid. Ilmselt pole meil üldjuhul põhjust kooli ja kogukonda umbusaldada, kuigi erijuhtudel on riik pidanud sekkuma. Kontseptsioon lähtub mõttest, et koolide ühedimensiooniline järjestamine pole arukas, küll peab koolil ja kogukonnal olema võimalus analüüsida töö tulemuslikkust. Seega peame vastama küsimusele, kas ja milliseid võrdlusmomente me tahame, et riik looks, ning kuidas avaldada neid nii, et kõik võidaksid.

Välishindamise mudeli oluline osa on hulk teste ja uuringuid, mis on mõeldud eelkõige info kogumiseks ja koolide toetamiseks, mitte koolide ja õpilaste karistamiseks. Kuna eksamite ja tasemetööde tagasiside pole olnud seni veel piisavalt põhjalik, siis võtame kasutusele infotehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad anda tagasisidet senisest paremini. SA Innovel on uus eksamiinfosüsteem, mille täitmine ülesannetega ongi lähiaastate töö. Lisaks on oluline alustada uuringutega õppekava eri valdkondades.

Püüame hoida välishindamise mudeli võimalikult lihtsana. Eksamite panus on tulevikus madalam kui seni, sest lõpetamisega need enam seotud ei ole – põhikoolis ega gümnaasiumis. Õpilasele on veidi kõrgema panusega põhikooli- ja gümnaasiumieksamid kolmes aines: eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Nendes ainetes, kus eksameid ei ole, selgitatakse õpilaste teadmiste tase välja üleriigiliste testidega, mis annavad infot nii koolide kui ka õppevaldkondade kohta. Siiski jätab riik endale võimaluse korjata infot riigi taseme järelduste tarvis ning vajadusel kontrollimaks konkreetset kooli või valdkonda. Testide täpse kasutusviisi määramine on väga oluline, et ühelt poolt säilitada ausus ja teisalt vältida liigset kruvide kinnikeeramist.