Rahvusraamatukogu uue e-keskkonna www.digar.ee kaudu saab lugeda koolikirjandust e-raamatuna. Seal leidub veel vanu maakaarte, linnaplaane, postkaarte, raamatuillustratsioone, ajakirju ja ajalehti. Lugejal on võimalik teoseid otsida, sirvida, alla laadida, jagada ja lugeda. Seda kõike saab lisaks arvutitele teha e-lugerite, tahvelarvutite ja nutitelefonide abil. Keskkond sisaldab muu hulgas töövahendeid õpetajatele koolikirjanduse jagamiseks kogu klassile.

Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” raames sai oktoobris www.digar.ee kaudu e-raamatuna tasuta kättesaadavaks üle saja eesti kirjandusklassikasse kuuluva teose. Siit leiab Anton Hansen Tammsaare, August Kitzbergi, Eduard Vilde, Friedrich Rein­hold Kreutzwaldi, Eduard Bornhöhe, Juhan Liivi, Lydia Koidula, Jüri Parijõe ja paljude teiste teoseid.

Koolikirjandus, vanad õpikud, postkaardid, ajakirjad

„DIGAR-i koolikirjanduse rubriigist leiab mõndagi huvitavat: Tammsaare „Tõe ja õiguse” esimene osa, Vilde „Mäeküla piimamees” jpm,” tutvustab keskkonda rahvusraamatukogu vanembibliograaf Ilmar Kopso. „Õpetaja saab kirjandust soovitada mõnele tublile õpilasele, kes tahab teistest rohkem lugeda, aga seal on ka seda, mida kasutada tunnis näiteks stiilianalüüsideks.”

Kuid leidub muudki põnevat. Matemaatikaõpetajad võiksid lasta lastel lahendada mõne ülesande 19. sajandi rehkendusõpikuist, mida samuti leiab DIGAR-is. „Loogika pole ju muutunud, aga keel on palju mahlakam,” muheleb Kopso. „Ajalooõpetajale on seal mitmesuguseid kaarte näitamaks, kuidas on muutnud ettekujutus Eesti- ja Liivimaast. Koduloo tarbeks saab kasutada postkaarte, teha näiteks otsingu „Paide”, laad „postkaart”.”

Veerand sajandit hariduslugu uurinud Kopso ütleb, et pedagoogika mõtteloo huviline saab DIGAR-is mõnusalt kümmelda. Vanad haridusseadused, õpikud, aabitsad … Õpetaja saab näiteks teada, et aabitsakukk paiknes algselt hoopis aabitsa lõpus, mitte esikaanel, kuhu ta ronis alles 19. sajandil.

Sisu täieneb pidevalt

„Eesti vabariigi aegne pedagoogiline ajakirjandus on digiteeritud ja samuti kättesaadav: ajakirjad Eesti Kool ja Kasvatus, Õpetajate Leht (andmebaasis DEA) ja teised,” selgitab Kopso. DIGAR-is on ka esinduslik koolilehtede kogu. Kopso sõnul on koolilehtede traditsioon enam kui sajand vana ja mõned neist tõelised haruldused.

Oktoobri algul avanenud DIGAR-i uus keskkond on leidud hea vastuvõtu – paari kuu vältel on u 4000 kasutajat laadinud alla 106 736 faili. Koolikirjanduse esikümnesse kuuluvad „Libahunt”, „Teotahtelised poisid”, „Teekond Õhtu-Euroopasse”, „Sõprus”, „Mäeküla piimamees” jt.

www.digar.ee täieneb pidevalt, iga kuu lisandub u 2000 uut objekti. Paralleelselt on kasutusel ka nn vana DIGAR, http://digar.nlib.ee/digar/esileht, esialgu täiendab uus vana. Uude keskkonda on plaanis üle tuua veel ajalehtede andmebaas DEA, novembri lõpus avanev veebiarhiiv ning muudki. Tasub silm peal hoida!