Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub sel nädalal avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Lisandunud on uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

„Tore on tõdeda, et ligi pool Praxise analüüsitud tegevustest on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et ülekaalus olid ühekordsed üritusi ja projektid, mis tekitasid valdkonna vastu huvi, kuid ei pakkunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus.

Soovitame liikuda süsteemsema hariduskäsituse poole ja keskenduda üksikprojektide pakkumise kõrval pikaajalistele tegevustele, võtab Kirss analüüsi tulemuse kokku.

Reedel, 15. novembril korraldab Eesti Teadusagentuur Tallinnas Salme kultuurikeskuses konverentsi „Anname teadushuvile võimaluse!”, millega juhitakse tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on, et lastel ja noortel oleks rohkem valikuid ja võimalusi osaleda loodusteaduste ja tehnoloogia huvitegevuses.

Analüüsi tellis Eesti Teadusagentuur ja seda kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „TeaMe”.

Aruandega saab tutvuda siin.