HaridusSILM vaatleb haridusilma

4 minutit
119 vaatamist

Kahe kuu eest haridus- ja teadusministeeriumi avatud graafilise haridusstatistika keskkond HaridusSILM on unikaalne Eestis ja kaugemalgi.

HaridusSILMA (www.haridussilm.ee) loomist koordineerinud haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Birgit Lao-Peetersoo sõnul tingis uudse statistika keskkonna elu ise − huvi haridusnäitajate vastu on suur. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS-e kaudu kogutakse küll pidevalt õppeasutuste kohta palju infot, kuid seni ei avatud neid andmeid laiemalt ega üldarusaadavalt. Exceli-põhine lahendus on saanud põneva visuaalse kujunduse, mis kõnetaks inimesi.

„See on üks viis, kuidas andmeid korrektsena hoida,” märkis Lao-Peetersoo. „Et ei tekiks kaheti mõistetavusi, on nüüd igal soovijal alati võimalik andmeid kontrollida, enam ei saa valede suhtarvudega opereerida.”

HaridusSILMa loomne oli suur ettevõtmine, on ju EHIS suuremaid andmebaase. Nii ongi teistes riigiasutustes tekkinud huvi, kuidas enda kogutud infot sama huvitavalt edasi anda.

„Mõte oli meil pikalt, sellele järgnes kümne inimese kuuajane töö,” rääkis Lao-Peetersoo. Eeskuju polnud ka teistest riikidest võtta. Kasutada oli vaid tehnilise poole rakendus, mille andis Qlickview’ litsents. Ülejäänu on kõik katse-eksituse-meetodil ministeeriumi töötajate endi tehtud.

Algusest peale on väga populaar­ne olnud õpetajate palga alajaotus. Seiratud on kuude kaupa vallati: kui palju on võimalik välja maksta ja kui palju tegelikult makstakse.

„Üle 300 kasutuse oli päevas algul,” täheldas Lao-Peetersoo. Eriti enne valimisi oli see huvitav teema, hariduskulud üldse. Viimased on siiski praegu üleval aastase viitega, käesoleva aasta omi veel pole.

„Kohalike omavalitsuste inimesed ei taha vahel nõustuda andmetega, mis siin õpetajate palkadena kirjas,” ütles Lao-Peetersoo. „Andmed tulevad saldoandmikest. Meie analüütik helistas kõik vallad läbi, juhendas, kuidas täita. Jätkuvalt keelduvad mõned raamatupidajad koostööd tegemast. Kui on teada, mitu ametikohta on ja mitu õpetajat tööl ning kui palju välja makstud, pole ju raske välja arvutada.

Koolijuht võib jätta osa raha reservi, aga kui seda järjekindlalt tehakse, on õpetajal õigustatud küsimus koolijuhile. Riik peab ka vaatama, et eraldatud raha jõuaks nendeni, kellele see eraldatud on. Õpetajad on meie käest küsinud, mida teha. Oleme soovitanud töölepingu üle vaadata ja nõuda selgitust. Uue aasta algul selgub, kuidas tänavust palgaraha kasutatud on. Teadlikkus on oluline, loodame, et HaridusSILM aitab õpetajat.”

Loodetavasti aitab HaridusSILM ka teisi, kellele haridusteemad südamelähedased. Näiteks lapsevanemail võiks olla huvitav näha liikumisi: millised piirkonnad on tõmbekeskused ja kust läheb lapsi ära. Saab näha, kui palju lapsi jätkab kodukoolis, kui suur on väljalangus. Võib võtta ette ka oma piirkonna ja vaadata, kuhu lapse haridustee võiks minna.

„Andmetega saab mängida ja luua seoseid,” soovitab Lao-Peetersoo. „Võib võtta kõigis lõigetes oma valla ette. Kel huvi, saab oma kodukohast palju infot.

HaridusSILM on toode, mis pole veel valmis, vaid areneb iga aastaga, sest andmeid lisandub kogu aeg.”

Aasta lõpuks saavad üles näiteks andmed tänavusest vastuvõtust gümnaasiumi, kutsekooli, kõrgkooli.

„Gümnaasiumi vastuvõtu puhul näeme õpilaste rännakut,” ütles Lao-Peetersoo. „Päris põnev on vaadata, kas jäädakse samasse kooli, minnakse oma maakonnas teise kooli või teise maakonda.”

Võõrkeelte õppe alt selgub näiteks, et kutsehariduses on suurenenud soome keele õppe osa. Huvitav on seegi, et kutsehariduses õppija vananeb ja õpilaste arv kasvab tänu vanusegrupi 25+ kasvule. Praegu on juba 26% kutseõppuritest „vanemaealised”, kahe aastaga on 1500 õppijat juurde tulnud.

Tõuseb ka üldhariduses õpetajate vanus – 14 203 õpetajast on alla kolmekümneseid 1241. Üle 60-aastaseid kogunisti 2116, kusjuures üle 80-aastaseid oli eelmisel õppeaastal koguni seitse!

„HaridusSILMAs esitatud ühikute arvu on raske öelda, seoseid võib ju lõpmatuseni tekitada, nii palju, kui on tellimust. Sisend on kogu kogutav info,” lausub Lao-Peetersoo. „Lähiajal toome EHIS-est siia ka koolide tegevusnäitajad, et kõik saaksid näha.”

Kes pole veel HaridusSILMa uurinud, võiks alustada esilehelt, lugeda läbi sissejuhatuse ja mõisted.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia…

7 minutit

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…

4 minutit

Keelt märgata on tahte küsimus

Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises,…

8 minutit
Õpetajate Leht