Riigikaitseõpetust viiakse koolides läbi haridus- ja teadusministeeriumi ning kaitseministeeriumi tihedas koostöös. Kuidas on haridus- ja teadusministeerium selle koostööga rahule jäänud? Kuidas riigikaitseõpetus õppeainena tundub? Õpetajate Lehe küsimustele vastab HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Kas riigikaitseõpetus ei peaks olema kohustuslik õppeaine? 

Irene Käosaar: Riigikaitseõpetus on meie koolis tänuväärsel kohal. See valikaine ei ole mõeldud ainult ettevalmistuseks ajateenistusse minejatele, kuigi on kindlasti toeks noortele, kes mõne aasta pärast kaitseväeteenistusse asuvad. See õppeaine on palju laiema tähendusega. Riigikaitse valikkursuse raames käsitletakse ühiskonnakorraldust, demokraatlikke väärtusi jms kajastavaid teemasid ning see annab suurepärase võimaluse lõimida olulisi teemasid eri ainetega, olgu see ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus, matemaatika või kehaline kasvatus. Seega, olen veendunud, et sel ainel on oma koht gümnaasiumi õppekavas.

Samas arvan, et aine vabatahtlikkuse teemal sõlmitud kokkulepe on igati põhjendatud ja nii võikski see jääda: koolile on aine kohustuslik, õpilasele vabatahtlik. Kuna riigikaitseõpetuse ja kasvatustöö eesmärgid suures osas kattuvad, siis saab kool toetada noore vastutustundlikuks ja kaitsetahtega kodanikuks kujunemist ka selle õppeaine kaudu. Kuid riigikaitse kui õppeaine üks olulisi väärtusi on ka teatud praktiliste oskuste õpetamine (nt esmaabi, topograafia, skaudioskused, aga ka relva käsitsemine).

Kuidas olete rahul riigikaitseõpetuse ainekavaga?

Arvan, et riigikaitse ainekava on koostatud hästi. Ainekava on tasakaalustatud. Tema suur väärtus ongi selles, et kahekursuselisest ainest üks pool on teoreetiline ja teine praktiline − teoreetiliselt omandatu proovitakse n-ö omal nahal praktilise tegevuse käigus läbi. Vaadates üle kõik ainekavad, võtame koos kaitseministeeriumiga ette ka riigikaitse valikaine ainekava – peamine eesmärk on vaadata, kas ainekava on võimalik veelgi enam teiste ainetega lõimida, kirjutada rohkem lahti üldpädevuste (sh meeskonnatöö, suhtluspädevuse jms) arendamine ja toetada meie noorte väärtushinnanguid ja -hoiakuid, oma riigi kaitsmise tahet.

Kui heaks peate riigikaitseõpetajate pedagoogilist ettevalmistust?

Meile ei ole edastatud ühtegi teadet probleemidest, pigem on koolijuhid kiitnud riigikaitseõpetajate professionaalsust oma valdkonnas. Tallinna ülikool on aastaid riigikaitseõpetajaid ette valmistanud. On äärmiselt oluline, et enamasti on need õpetajad kaitseväe või Kaitseliidu taustaga ja seega oma valdkonnas väga motiveeritud. Eks selles tunnis on ilmselt reeglid mõneti teistsugused kui teistes tundides, aga peamine on ju alati see, kas noortel suudetakse silmad särama panna ja neis huvi tekitada. Usun, et riigikaitseõpetaja toob kooli värskeid tuuli ja rikastab oma vormiga koolikultuuri ning annab juurde valikuvõimalusi. Eks õpetajaid on erinevaid ja küllap on nii ka riigikaitse puhul, aga aine tervikuna paistab olevat noorte seas populaarne, aitab mõista riigikaitse olulisust ja meie väikse armsa riigi alustalasid.

Kuidas suhtute õpilaste kevadtalvistesse ööbimistesse külmas ja lumises metsas?

Suhtun väga hästi. Õppisin ise kooli ajal bioloogia eriklassis ja käisime palju matkadel – ööbisime keset talvist metsa telkides, tegime lõkkel süüa, pidime tulema toime kaardilugemise ja varustuse planeerimisega. Need matkad on kooliaja ühed helgemad mälestused, mis andsid ellu kaasa olulisi oskusi ja teadmisi. Meie seas ei olnud kedagi, kes matkalt poole pealt tagasi oleks pöördunud – siinkohal on asjakohane mainida veel kord vabatahtlikkust. Tänapäeva noored on üha sagedamini oma vabal ajal virtuaalses keskkonnas ja seetõttu usun, et kevadtalvine ööbimine lumises metsas on hea võimalus näha tegelikku elu ja mõista ehk vahel ka selle haprust.

Kuidas hindate Kaitseliidu osa riigikaitseõpetuse õpetamisel?

Osa riigikaitseõpetuse õpetajaid on Kaitseliidu liikmed. Samuti toetavad noorte kaitsevalmidust haridusasutuste juures tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonid (Noored Kotkad, Kodutütred). See pole küll otseselt riigikaitse aineõpetus, aga eks maailmas on kõik omavahel seotud ja usun, et see toetus on igati kiiduväärne.

Kas kaitseministeerium on riigi­kaitseõpetust piisavalt toetanud?

Kaitseministeerium on olnud riigikaitse ainekava koostamisel ja rakendamisel hindamatu partner. Tänu sellisele kaitse- ja haridusvaldkonna koostööle on koolidel võimalik seda ainet õpetada tõeliselt professionaalselt ja mitmekülgselt. Hindan kaitseministeeriumi põhjalikku ja mitmekülgset lähenemist kõrgelt. Ministeerium on pööranud tähelepanu nii sellele, et töötada välja huvitav ainekava, kui ka sellele, et ette tuleb valmistada õpetajad, koostada õppematerjalid ning toetada koole ainekava praktilise osa rakendamisel. Tänu ja tunnustus selle eest!

Missuguste teiste ministeeriumidega on hardusministeeriumil niisama hea koostöö?

Haridusministeeriumil on häid koostöökogemusi mitme ministeeriumiga. Näiteks võib tuua koostöö keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaameti juhitavas keskkonnahariduse programmis koolitatakse koolide meeskondi ja tehakse õppematerjale eri sihtgruppidele: lasteaiale, põhikoolile, gümnaasiumile, kutsekoolile ja ülikoolile (õpetajakoolitus).

Keskkonnaministeeriumi palgal on ka 16 keskkonnahariduse spetsialisti, kes koordineerivad keskkonnaharidust maakondades, peamiselt haridusasutuste kaudu. Suurt abi koolides õppe mitmekesistamise mõttes pakub keskkonnainvesteeringute keskuse vahendatav keskkonnateadlikkuse programm.

Samuti saab esile tõsta koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kellega loodame järgnevatel aastatel teha head koostööd IT-oskuste arendamisel nii koolides kui ka ülikoolides. Üldhariduskoolidele ei ole meil seni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ühiseid programme olnud. Samas IT-ettevõtlus on toetanud IT-huvitegevust ja täiskasvanute IT-oskuste parandamist „Vaata maailma” projektide kaudu. Kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga oleme teinud tihedat koostööd ettevõtlusõppe arendamisel. MKM on toetanud vastava õppevara koostamist (majandusõpik, ettevõtlusõpik, videoloengud gümnaasiumidele jm), ettevõtlikkuse edendamisele suunatud tegevuse elluviimist ja ka ainekavade koostamist.

Kultuuriministeeriumiga koostöös oleme arendanud muuseumiõppe programmi, enamikus meie muuseumides on töötatud välja nüüdisaegsed ja huvitavad õppeprogrammid kooliõpilastele. Samuti töötame koos lõimumiskava eesmärkide täitmisel.

Seega häid näiteid on ja eks neid tuleb aina juurde.