Viimsi lasteaedades katsetatakse praegu pilootprojektina ühe õpetaja süsteemi, mis tähendab, et kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi asemel on rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Lasteaia direktori Margery Lilienthali sõnul on juba esimene aasta tõestanud selle süsteemi eeliseid. Ka lapsevanemad, kes muudatusse alguses umbusklikult suhtusid, on rahul.
Margery Lilienthal on palju reisinud ja tänu sellele ka teiste maade alghariduse korraldusega hästi kursis. Ta kinnitab, et ühe õpetaja süsteem on kasutusel enamikus Euroopa riikides. „Kolm ja pool aastat tagasi Inglismaalt tulles hakkas mul küpsema mõte rakendada seda süsteemi ka meil. Eelmisel sügisel alustasime piloteerimist oma lasteaia Laanelinnu ja Pargi majades, kummaski ühes rühmas. Sel sügisel liitusid veel neli rühma – üks Randvere, üks Päikeseratta ja kaks Pargi majast.”
Teistmoodi tööjaotus
Viimsi lasteaed ühendab kaheksat maja, kus on kokku 34 rühma. Igas rühmas käib 24 last. „Kuna lasteaiakohtadest on suur puudus, ei ole laste arvu vähenemist rühmades niipea ette näha, seepärast tuli hakata ise lahendusi otsima,” räägib direktor. „Statistika järgi on praegu 24 lapse kohta rühmas kolm täiskasvanut, mis iseenesest pole ju vähe. Reaalsus on aga teine. Ei arvestata seda, et need kolm inimest käivad tööl vahetustega. Kella neljast jääb lastega rühma ainult üks täiskasvanu. Ühe õpetaja süsteemi suur eelis on, et hommikul kella üheksast kuni kella kolmeni päeval tegelevad lastega kolm täiskasvanut, mis on laste seisukohalt turvalisem.”
Töögraafik näeb välja nii, et õpetaja tuleb tööle kella kaheksaks, üks assistent kella üheksaks ja teine kella kümneks. Õpetaja tööpäev kestab kella kolmeni, assistentidel vastavalt viie ja kuueni. Ajavahemikus kolmest viieni, mille sisse jääb ka laste pärastlõunane õueminek, on kohal kaks assistenti. Ainult viimane tund aega enne lasteaia sulgemist peab hakkama saama üks inimene. Samas on siis ka lapsi vähem, sest vanemad hakkavad lastele järele tulema juba kella viiest.
Plussid ja miinused
Ühe õpetaja süsteemil on muidki plusse, selgitab Margery Lilienthal. Ehkki lasteaiaõpetaja vastutab nüüd sarnaselt klassiõpetajaga õppetöö eest üksi, saab ta delegeerida osa oma ülesannetest kahele assistendile, kes moodustavad koos temaga meeskonna. See annab võimaluse ka õppetööd paremini korraldada: teha rohkem rühmatööd, käia õppekäikudel, tegelda individuaalselt murelastega, keda on igas rühmas. Õpetaja abi nimetamine assistendiks tõstab selle ameti mainet. Assistendiks kandideerijate seas on viimasel ajal olnud ka kõrgema pedagoogilise haridusega inimesi, kes soovivad töötada lasteaias, kuid ei taha võtta õpetaja vastutust. „Oluline on ka õpetajate ja assistentide töötasu 15% tõus, mis oli võimalik seetõttu, et saime ühe õpetaja palgafondi ümber jagada,” räägib direktor. „Ehkki Viimsi vallas oli lasteaiaõpetaja palk varemgi Eesti lasteaednike keskmisest kõrgem, oli see siiski väike. Nüüd on assistendi palk 515 ja õpetajal 800 eurot, kooliõpetaja palgaga võrdne.”
Pilootprojekti esimene aasta on Margery Lilienthali sõnul välja toonud ka suuremad murekohad ühe õpetaja süsteemis. „Selgus, et kõige suuremaid probleeme ja tõrkeid tekitas meeskonnatöö. Kuna lasteaiaõpetajatel juhtimiskogemus puudub, siis ei oska või ei söanda nad assistentidele ülesandeid ja kohustusi jagada, vaid jäävad lootma, et kolleeg taipab ise, mida on vaja teha. Tegelikult on juhi ülesanne tööd koordineerida, mitte kõike ise ära teha.”
Et õppida probleeme lahendama ja ennetama ning koostööd tegema, korraldas lasteaed koostöös koolitaja Olga Meinsoniga õpetajatele ja assistentidele kuuest koolitusest koosneva meeskonnakoolituse.
Meeskonda luua pole lihtne
Viimsi lasteaia Pargi maja õppealajuhataja Diana Hussar teab oma kogemusest, et meeskonda luua ei ole lihtne. „Eelmisel aastal ühe õpetaja süsteemiga alustanud rühmas juhtus nii, et me ei saanud meeskonda kohe tööle. Üksikult võttes olid kõik toredad inimesed, aga omavahelist klappi polnud. Sobivate inimeste leidmine võttis aega paar kuud, siis hakkas asi toimima. Kui kolm inimest iga päev koos töötavad, peavad ka nende iseloomud sobima. Niipea kui üks hakkab ühele, teine teisele poole vedama, ei tule midagi välja. Koolitused on olnud suureks abiks. Kuna Eestis on see täiesti uus süsteem, pole kedagi, kelle käest nõu küsida, peame ise vastused leidma.”
Tänavu septembris alustanud koolieelikute rühmas laabus koostöö algusest peale kenasti. Õpetaja Katri Kuusk ja assistent Kulla Erkmann töötasid ühes rühmas koos juba varem. Ka kolmas liige, assistent Mairi Reimann, sulandus meeskonda kiiresti. Ainus mure oli see, et nii Katris kui ka Kullas tekitas uuele süsteemile üleminek kõhklusi ja vastuseisu.
Mõttega harjumine võttis aega
Kaheksa-aastase lasteaiaõpetaja kogemusega Katri Kuusk ütleb, et temal võttis mõttega harjumine pool aastat. „Töötasin kuus aastat koos väga tugeva õpetajaga, kelle kõrval mul oli hea ja julge tunne. Tööplaanid koostasime ühiselt, tööd tegime vahetustega – tema tegi ühed tunnid, mina teised. Arvan, et seepärast tekkiski mul alguses alateadlik hirm, kuidas ma selle kõigega üksinda hakkama saan.”
Kulla Erkmann, endine põhikooliõpetaja, kes vanaemaikka jõudes viis aastat tagasi lasteaeda õpetaja abina tööle läks, tunnistab, et ka tema jaoks oli sisseelamine raske. „Suhtusin uutmoodi töökorraldusse üsna halvasti, küsimusi tekkis väga palju. Püüdsin aru saada, mida see muutus lastele annab. Vastuse sain töö käigus ja praeguseks võin öelda, et see on suurepärane süsteem. Parim külg asja juures on see, et kõik lapsed saavad piisavalt tähelepanu. Kuna meid on kolm, saame igaüht kuulata, aidata, mitte keegi ei jää märkamata.”
Oskus oma kohustusi jagada
Alguses ei meeldinud Kulla Erkmannile ka see, et tööaeg muutus. „Mis viga oli õpetaja abina kell neli ukselt lehvitada ja koju minna! Nüüd oleme teise assistendiga kordamööda just meie need, kes õhtuti viimasena lasteaeda jäävad ja vanematele lapse päeva kohta tagasisidet peavad andma.” Kulla tunnistab, et vanas kinni olla oli mugav, sest kõik oli selge ja tuttav. Nüüd on vastutust rohkem, samas on uus süsteem palju põnevam. „Enne olime söögitädid, nüüd saame ka omalt poolt ideid välja pakkuda ja laste õpetamises osaleda.”
Ka õpetaja Katri Kuusk leiab, et uue süsteemiga tuli tööd ja vastutust juurde. „Minu jaoks on praegu kõige keerulisem planeerida oma aega nii, et kõigega, mis on vaja ära teha, hakkama saaks. Aga just siin ongi see koht, kus ma pean õppima teisi rohkem usaldama ja oma kohustusi nendega jagama.”
Õpetaja arvates on õppetöö korraldamisel suureks abiks, et ta saab lapsed rühmadesse jagada. „Kui minul on ühe rühmaga meisterdamistund, saab teine rühm samal ajal assistendi juhendamisel tagumises toas keele- ja kõneharjutusi teha ja osa lapsi hoopis õue mängima minna. Pärast vahetame.”
Igal hommikul arutavad õpetaja ja assistendid päeva ühiselt läbi ja panevad tööplaani alusel tööjaotuse paika. Lepitakse kokku, kes õpetajat tundide läbiviimisel aitab, kes läheb lastega õue, kes on abiks voodite tegemisel ja koristamisel. Kindlaid reegleid ei ole, lähtutakse vajadusest ja olukorrast. Kui lapsi on kohal palju, minnakse mõnikord nendega õue kolmekesi, alati käiakse koos õppekäikudel.
Vanematele uus süsteem meeldib
Kuidas lapsevanemad uue süsteemi omaks võtsid? Õppealajuhataja Diana Hussar ütleb, et alguses tekitas muutus lapsevanemates segadust ning selgitustööd tuli teha palju. Vanemad olid mures, et õhtuti lapsele järele tulles ei kohtugi nad enam õpetajaga, paljud küsisid, mis saab siis, kui õpetaja haigeks jääb. „Selgitasime neile, et kõigile nende küsimustele on lahendus. Lapse tegemiste kohta oskavad nüüd tagasisidet anda kõik kolm täiskasvanut, kes lastega päevast päeva koos on. Kuna mõlemad assistendid on samuti õppe-kasvatustöösse kaasatud, saavad nad õpetaja haiguse korral teda asendada või rühma tulevat asendusõpetajat aidata.” Diana Hussari sõnul on viimasel ajal mitu lapsevanemat öelnud, et neile uus süsteem väga meeldib. Rühmad, mis sel sügisel alustasid, läksidki uuele süsteemile üle just lapsevanemate endi initsiatiivil.
„Tulemustest saame rääkida siis, kui neli aastat on möödas ja üks rühm algusest lõpuni selle süsteemi järgi lasteaias käinud,” ütleb direktor Margery Lilienthal. „Selle õppeaasta lõpuks valmib ka ühe Viimsi lasteaiaõpetaja bakalaureusetöö, kus ta mõlema süsteemi plusse ja miinuseid võrdleb. Loodan, et kümne aasta jooksul saame kõik rühmad oma lasteaias uue süsteemi järgi tööle panna.”
Lisa kommentaar