Kommentaarid Karin Hallase artiklile „Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis tagasi” (ÕpL 22.11)

Kui Hindrek Kesler Tallinna tehnikakõrgkooli uksest sisse astus, olid rektor Arvi Altmäe ja arhitektuuriteaduskonna senine dekaan Helli Sisask juba läinud. Olid küll tänase seisuga tehnikülikoolis tegutsevad Rein Murula ja Irina Raud. Olukord arhitektuuriinstituudis oli pingeline. Selgus, et on plaan minna kogu arhitektuuriinstituudiga in corpore üle tehnikaülikooli tiiva alla. Selle, isegi teoreetilise võimaluse Eesti seadusandlus välistab. Üliõpilasi mõjutati, neile jagati katteta lubadusi. Üliõpilastes tekitati õigustamata ootusi, et kooli lõpetavad nad magistrikraadiga. Lisaks nn Brandenburgi magistriõppe rahastuse ümber käiv segadus. Sain hästi aru kooli juhtkonnast, kes sellise, kogu atmosfääri mürgitava olukorra pärast meie teaduskonnas väga mures oli. See oli 2011. a algus.

Praeguseks on olukord rahunenud, ütleksin isegi stabiliseerunud, kui sellele sõnale ei oleks viimaste (kultuuri)poliitika skandaalide ajal tekkinud negatiivne varjund. Siiski on ka teatavat töörahu vaja. Oleme palju tegelnud õppekava arendamisega ja seda energiatõhususe ja eriala praktiliste ainete suunal. Oleme ühendanud ehitusfüüsika ained üheks aineplokiks, mille loogiline ülesehitus üldiselt üksikule tagab kursuse läbinud üliõpilaste praktilised oskused projekteerida energiasäästlikke hooneid. On leitud nii sisulist kui ka ajalist sünergiat eriala praktiliste ainete (kursuseprojektide) ühendamiseks viisil, mis aitab näha planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tervikut ja vähendab killustatust. Loodud on ka täiesti uusi aineid, näiteks „hoone põhiprojekt”, milles arendatakse eelnevalt koostatud eskiisprojekte ja mängitakse läbi arhitektide ja inseneride reaalsed koostöömudelid. Oleme kohendanud õppekava paremini vastavaks vahepeal valminud kutsestandarditele. See näeb ette TTK lõpetanute liikumise volitatud arhitekt VII tasemele ka praktilise loomingulise tegevuse ja 2012. a Eesti kunstiakadeemiaga sõlmitud koostöölepingu kaudu, mille üks oluline punkt näeb ette TTK arhitektuuriinstituudi parimate lõpetajate valutu ülemineku EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kaheaastasesse magistriõppesse. Ka läbis arhitektuuri õppekava 2013. a kevadel edukalt kordushindamise (meeldetuletuseks – korraline hindamine 2010. a lõppes sisuliselt tingimisi antud kolmeaastase õigusega õpetada arhitektuuri eriala). Meie erialaõppejõudude kaader on ülitugev: arhitektuuriinstituudi juhi, Jaapanis ja USA-s hariduse omandanud ja töötanud arhitekti Tomomi Hayashi kõrval õpetavad meil Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kai Süda, kui nimetada vaid mõnda (nimetatud on viimastel aastatel Eesti arhitektuurivõistlustel esinenud üliedukalt). Kui see kõik on tasalülitamine, siis olen Karin Hallasega nõus. Samuti on meie üliõpilased tublid arhitektuurivõistlustel osalejad ja siinkohal oleks KH-l viisakas mainida, et tema nimetatud üliõpilased on kõik TTK kasvandikud. Meie lõpetanud on nõutud spetsialistid, enamikus arhitektuuribüroodes töötab tiimiarhitektidena TTK taustaga arhitekte. TTK-l on Eesti arhitektuurihariduses kindel koht.

Veel – on tõsi, et Eestis on palju väikseid arhitektuuribüroosid, mille arv on kahanevate käivete juures paradoksaalsel kombel näidanud kasvutendentsi. Arusaamatu on aga selles kontekstis pakutud lahendus, et arhitektide arvu tuleb järsult kasvatada – praeguse ja ka nähtavas tulevikus toimuva ehitusturu kokkutõmbumise taustal see vaid süvendab probleemi. Arvan, et suurte ja väiksemate arhitektuuribüroode vahekord on laias laastus arengu küsimus, mille panevad paika turg ja tark arhitektuuripoliitika.

Ja lõpuks. Üldiselt ja ka antud olukorras oleks kõige mõistlikum arhitektuurikoolide koostöö, mida teistes arhitektuurivaldkonnaga seotud õppeainetes ja valdkondades tehakse. Sellele on viidanud ka haridusministeeriumi nõue või ettekirjutus sõlmida arhitektuuriharidust andvate koolide vahel 2014. aasta kevadeks kokkulepe, mis reguleeriks teatud rõhuasetused arhitektiõppes ja ehk ka üliõpilaste arvu realistlikule tasemele (ettevalmistatavate arhitektide arv peaks toetuma uuringule – selle aasta kevadel toimunud arhitektuurihariduse teemalisel ümarlaual lubas HTM teha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku selline töörühm moodustada). Kuid igasugused koostöökokkulepped eeldavad head tahet, mida kommenteeritava artikli taustal pole näha – tundub, et jätkub tagatoapoliitika ja põhimõttelage võitlus koos ebaobjektiivse numbritega manipuleerimisega (nagu näiteks TTÜ arhitektuuri ja urbanistikainstituuti esitatud sisseastumisavalduste arv 2013. aastal ehk reaalne konkurents SAIS-i andmetel) lõppeesmärgiga „kantida” kogu arhitektuuriharidus Tallinna tehnikaülikooli.