Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professori ametikoht TLÜ ajaloo instituudi juures on sündinud tänu ülikooli, Saksa kultuuri- ja meediaministeeriumi ning Saksa suursaatkonna ühisele jõupingutusele. Tegemist on erakordse koostööga, sest Saksamaa on ainus välisriik, mis on loonud professorikoha Tallinna ülikooli ja Eestisse.

19. novembril tähistasid Saksa ja Eesti partnerid professuuri esimest aastapäeva. Avakõnes ütles Saksamaa kultuuri- ja meediaministeeriumi ametnik Sabine Deres, et saksa ajaloo ja kultuuri professori ametikoha loomine Balti regiooni tuleneb Saksamaa huvist jäädvustada saksa kultuuripärandit, mis on tekkinud ja arenenud väljaspool Saksamaa piire. Ajalooliselt on Eesti, Läti ja Leedu riikidel olnud sajanditepikkune kokkupuude saksa ajalooga ning siinmail on iseseisvalt arenenud ka saksakeelne kirjandus. Ent sakslaste pilgud ei ole suunatud vaid minevikku: Balti regiooni professori ametikoha täitjalt oodatakse ka piirkondliku koostööpartneri ja erialase nõustaja rolli ning teaduskommunikatsiooni edendamist Eesti ja Saksamaa vahel.

Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professori ametikohal töötab alates selle loomisest läti-baltisaksa juurtega ning eesti keelt suurepäraselt valdav noor teadlane Ulrike Plath.

Ulrike Plath ütles, et tema tööga seonduv kõige olulisem märksõna on baltisaksa ning sellega seoses tuleb tal täita erinevaid eesmärke. Ühelt poolt soovib ta õppejõuna käsitleda loengusaalis baltisaksa ajalugu võimalikult terviklikult ning teisalt tahab ta olla välispartneritele väärtuslik kontaktisik baltisaksa ajaloo ja kultuuri küsimustes. Kuna baltisaksa teema pole Eestis uus ning kolleege, kes ühel või teisel viisil tegelevad baltisaksa ajaloo ja kultuuriga, on palju, siis on selge, et oma profiili väljaarendamiseks ei piisa vaid üldise informatsiooni valdamisest.

„Minu roll on rõhutada saksa ajalooallikate ning siin eelkõige vana raamatu fundamentaalset tähtsust eesti ajaloouurimises ning propageerides rahvus- ja seisuseülest kultuuri- ja keskkonnaajalugu. Baltisaksa ajalugu peab olema tulevikku suunatud, uus ja perspektiivikas uurimussuund, mis lähtub baltisaksa allikatest, aga ei piirdu baltisaksluse uurimuses. Sellise laia profiili ja ambitsiooniga on sel professuuril kahtlemata suur  perspektiiv Eesti ühiskonnas ja humanitaarias,” rääkis Plath.

Oma esimest aastat professorina kirjeldas Ulrike Plath tihedalt töisena. Õpetamise kõrval kulus suur osa energiast rahvusvahelise administratsiooni sünkroniseerimise peale. Saksa ja Eesti raamatupidamised ei ole kõiges kattuvad, nii et oli vaja leida lahendusi väga erinevatele ja spetsiifilistele probleemidele, millega keegi polnud varem kokku puutunud. Kindlasti oli suhtlemine esimese aasta kõige tähtsam ülesanne – suhtlemine nii saksa kooperatsioonipartnerite kui ka Saksa saatkonna ja Tallinna ülikooli struktuuridega.

Oluliseks pidas Ulrike ka neid töid, mis puudutasid koostöövõrgustiku tugevdamist baltisaksa valdkonna uurijate vahel, et vanad head koostööprojektid saaksid jätkuda ning õnnestuks ellu viia ka uusi projekte. tähtsaks uueks rahvusüleseks tegevusalaks kujunemas ka keskkonnaajaloo teemad, mille kaudu on võimalik vaadata eestlaste ja sakslaste ühist ajalugu ühises looduskeskkonnas. Õppejõudude töös ja avalikes loengutes on osutunud eriti populaarseks teemaks baltisaksa toidukultuur ja selle seos Eesti looduse ning eestlaste toidukultuuriga.

Aasta jagu tööd on tehtud ja palju seisab veel ees. Ulrike tänab senise hea koostöö eest oma kolleege Ajaloo instituudis, kes on ta soojalt vastu võtnud. Samuti vanu kolleege Underi ja Tuglase kirjanduskeskusest ja tervet vana kirjakultuuriuurimuse võrgustikku, tänu kellele on ta jõudnud unikaalse interdistsiplinaarse uurimissuuna uurimiseni.

——-

KOMMENTAAR

Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professuur asub õiges ülikoolis

Priit Reiska

TLÜ akadeemiline prorektor

„Et Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professuuri tähendust meie ülikooli jaoks paremini sõnastada, tuleb rääkida meie ülikooli ajaloost. Tallinna ülikool loodi alles 2005. aastal, kuid selle õpetamis- ja teadusasutuste ning raamatukogu ajalugu on palju pikem. Tallinna ülikooli ühinemine oli Eesti kõrgharidusmaastikul toimunud suurim ühinemine. Kokku on viimase kaheksa aasta jooksul Tallinna ülikooliga liitunud kaheksa asutust, neist suurim oli Tallinna pedagoogikaülikool, kuid märgilise tähendusega oli ka näiteks Eesti esimene eraõigusliku kõrgkool Eesti humanitaarinstituudi liitumine Tallinna ülikooliga. Ülikooliga liitus ka mõni kunagine teaduste akadeemia instituut, nende hulgas ajaloo instituut. Alates 2005. aastast on ajaloo instituut Tallinna ülikooli osa ning endise teaduste akadeemia liikmena jätkab instituut traditsioone, kus teadustöö on tähtsale kohale seatud. Humanitaarteadused on meie ülikoolis alati tähtsat rolli mänginud. Seda ei mõtle ainult meie ise, vaid ka Eesti riik. Aasta eest viidi Eestis läbi kõrgharidusreform, mille üks osa oli vastustusvaldkondade jagamine Eesti ülikoolide vahel. See tähendab, et valdkondades, mille eest riik ülikoolid vastutama pani, on need ülikoolid Eestis kõige tugevamad. Meie ülikool ei saanud vastutusvaldkondi kõigis teadusharudes, kuid me saime endale vastutuse keeltes, kultuurides ja humanitaarteadustes. Selline vastutusvaldkondade jaotus näitab ühest küljest vastavate valdkondade suurust ja tähtsust meie jaoks, teisest küljest aga ka meie ülikooli tähtsust selles valdkonnas kogu Eestile. Meie Saksamaa partnerite jaoks tähendab see seda, et Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professuur asub õiges ülikoolis ja väga tugevas akadeemilises keskkonnas. Tallinna ülikool on Saksamaale väga tänulik toetuse eest professuuri loomisel. Meie ülikoolis on mõned professuurid, mida toetab Euroopa Liit, aga Saksamaa on esimene välisriik, mis toetab seda Tallinna ülikoolis.”