Koolid said HTM-ist meeldetuletuse, et EHIS-es oodatakse õpetajate ja tugispetsialistide ametikohtade andmetesse koormuse märkimist. Lisatud oli, et õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas ja ametikoha andmete sisestamise aluseks on töölepingud.

Ühtki näidet ega valemit, mille toel seda kõike teha, ei lisatud, ehkki minister on märkinud, et EHIS-e kehvas täitmises on süüdi ebapädevad töötajad (08.11 Tartu Postimees). Miks siis ei tehta koolitusi ega anta juhendeid, seda enam, et EHIS pidevalt muutub ja probleeme on palju? Näiteks tuleb EHIS-es kirja panna erivajadusega lapse diagnoos, kuid lapsevanem ei taha oma lapse tervise kohta käivat arstitõendit esitada. Diferentseeritud hindamise märkimine on samuti problemaatiline. EHIS-e järgi tähendab see praegu seda, et õpilane õpib ja töötab koos teistega, samade ülesannetega, kuid teda hinnatakse teistest erinevalt. Samal ajal õpetatakse mõnes koolis samasuguse puudega last individuaalse õppekava järgi. Kuidas seda erinevust EHIS-es näidata? Milleks peab kool kinnitama nn kontakttunnid, kui HTM annab ette 35 üldtööaja tundi? Miks on klassijuhatamise linnuke EHIS-es alles, kuigi selle töö rahastamist pole palgakorralduses ette nähtud. Analoogilisi küsimusi on palju.

Töötan EHIS-ega juba kuus aastat ja töö maht on selle ajaga vähemalt kolmekordistunud, kuid minu töö tasustamisest ei räägi keegi. Vastutuse koorem, mille HTM mulle mu alla 500-eurose palga juures õlule laotab, aina kasvab. See pole õiglane. „Teie pöörduge selle murega omavalitsuse poole!”, „Teie palga määrab direktor!” need on tüüpilised vastused. Kuid seda tööd ei ole mulle andnud nemad. Selle töö laitmatut kvaliteeti nõuab HTM, seega leian, et ka rahastamine peaks tulema sealt.