Õppimine ja haridus ei alga koolist. Lapse tähtsaim arenguperiood on enne kooli, mil pannakse alus kogu elu kestvale õppele. Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid vähendab laste koolist väljalangust, vaesust ja sotsiaalset isolatsiooni. Ministeeriumi väljapakutud ning tagasisideringile jõudvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused muudaksid lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja lasteaia töökorralduse lapsesõbralikumaks ning võimaldaksid tagada, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.

Euroopa Liidu eesmärk on, et aastaks 2020 osaleks alushariduses 95% kõigist 4−7-aastastest ehk kooliminekueas lastest. Laste arv meie lasteaedades ja lapsehoidudes suureneb. Eestis on see näitaja juba praegu 98%, olles viimase viie aastaga kasvanud kahe protsendipunkti võrra. Sarnaselt Eestiga on see näitaja kõrge ka Belgias, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Inglismaal ja mitmes teises riigis. Pea 85% meie 1,5−3-aastatest käib lasteaias või -hoius. Ainult kümnes Euroopa liikmesriigis käib alla kolmeaastastastest lastest laste­aias või -hoius rohkem kui kolmandik. Need on valdavalt nn vanad liikmes­riigid ja sekka ka Sloveenia. Näitaja on eriti madal Poolas, Tšehhi vabariigis ja Slovakkias, kus alla kolmeaastaste laste osalus lasteaias või -hoius jääb vastavast eagrupist alla 5%.

Seega on enamik Eesti kohalikke omavalitsusi saanud edukalt hakkama seaduses sätestatud kohustusega – võimaldada lasteaiakohad oma 1,5−7-aastastele lastele. Selleks on omavalitsused saanud viimase viie aasta jooksul riigilt rahaabi 49 miljonit eurot ja loonud ka selle toel uusi lasteaiakohti. Riik toetab omavalitsusi järgmisel euroraha perioodilgi, mis algab järgmisel aastal.

Raskusi kohtade pakkumisega on aga piirkondades, kus laste arv on oluliselt kasvanud näiteks siseriikliku rände ja positiivse iibe tagajärjel.

Võib pakkuda ka lapsehoiuteenust

Praegu on rohkem kui ühe rühma jagu väikelapsi järjekorras 13% kohalikes omavalitsustes. Septembrikuise küsitluse andmetel on pikimad lasteaiajärjekorrad Tallinnas, Tartus, Viimsi, Harku, Rae, Saue, Ülenurme, Tartu vallas, Rakvere, Pärnu, Saue ja Keila linnas ning Saku ja Raasiku vallas.

Põhjamaades on alusharidus ja lapsehoid integreeritud. Lapsevanemate aastatepikkust ootamist järjekordades põhjanaabrid endale ei luba – lapsevanema taotlusel võib seal omavalitsus lapsele pakkuda lapsehoiukohta. Sellist praktikat on mõistlik kasutada ka Eestis, liiatigi on 1,5−3-aastaste laste hulgas palju neid, kes vajavad lapsehoidu vaid teatud päevadel või aegadel.

Koolieelse lasteasutuse seadusesse pakutud muudatused teeksid lasteaiakoha tagamise paindlikumaks, kuna kohalik omavalitsus võiks 1,5−3-aastaste laste puhul pakkuda lapsevanema soovil lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust. Muudatus puudutaks eelkõige neid omavalitsusi, kus laste arv on suurenenud üle 20%.

Koolieelse lasteasutuse seadust on täiendatud ka põhimõttega, et ühe pere lapsed, kelle elukoha aadress ühtib, saavad käia samas lasteasutuses. Muudatus tuleneb praktilisest vajadusest, mis on seotud suuremate linnadega, kus koolieelsetele lasteasutustele on kehtestatud üks ühine teeninduspiirkond, nt Tallinna linn. Nii võivad pered sattuda keerulisse olukorda, kus hommikul ja õhtul tuleb käia mitmes lasteasutuses. Samuti on ühe pere lastel turvalisem käia oma õe või vennaga samas lasteaias, sest see soodustab kiiremat kohanemist lasteaiaga.

Kui 1,5−3-aastastele mõeldud lapsehoiuteenus asendab lasteaiakohta, peab see olema lapsevanematele ka rahaliselt jõukohane. Seadusemuudatuste kohaselt ei või vanematelt ühe lapse eest küsida rohkem kui 20 protsenti miinimumpalgast. Muudatused võivad anda võimaluse langetada kohatasusid, kuna hoiukoha kogumaksumus on üldjuhul väiksem kui lasteaiakoha maksumus. Täielikult või osaliselt riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust võib pakkuda omavalitsus, ettevõtja või mõni teine osapool, kellel peab olema kehtiv tegevusluba.

Lapsega veedetud aeg peab olema kvaliteetne

Laste arengule ja heaolule mõjub halvasti, kui väikelapsi on lasteaia sõime- ja liitrühmades üle lubatud piirnormide, mis on sõimerühmas üle 14+2, liitrühmas üle 18+2 lapse õpetaja kohta. Õpetaja ning õpetaja abi ei saa sellisel juhul iga lapsega piisavalt suhelda, samuti pole lastel küllalt mängimisruumi.

Koolieelse lasteasutuse uuendatava seaduse kohaselt võib sõimerühmas olla kuni kaheksa last täiskasvanu (õpetaja või õpetaja abi) kohta, liitrühmas kuni kümme last täiskasvanu kohta, aiarühmas kuni 12 last täiskasvanu kohta, sobitusrühmas kuni kaheksa last täiskasvanu kohta ning erirühmas 2–6 last täiskasvanu kohta – siin tuleb lähtuda laste erivajadustest.

Lapsehoius ei tohi alla kolmeaastaste laste puhul täiskasvanu kohta olla üle viie lapse. Kuigi praegu on rühmas keskmiselt 5,8 last ühe täiskasvanu ametikoha kohta, võib lasteaias tegelda 24 lapsega vaid üks õpetaja, mis muudab laste keskkonna ebaturvaliseks. Uuringud on näidanud, et laste heaolu ja arengutingimusi ning töötajate rahulolu saab parandada, kui lasteaiarühmas on tagatud täiskasvanute ja laste optimaalne suhe, töötajate mõistlik tööaeg ja töökoormus. Muudatus ei too kaasa personali ametikohtade (õpetaja ja õpetaja abi) täiendavat mahtu, küll aga vajadusel töökorralduse muutmise viisil, et lastega reaalajas tegelevate täiskasvanute hulk vastab eespool nimetatud suht­arvudele. Varahommikul ja hilisõhtul, kui lasteaias on vähe lapsi, piisab ühest õpetajast või õpetaja abist.

Kokkuvõttes aitavad seadusemuudatused vähendada nii lasteaiajärjekordi kui ka kindlustada lastele parema õpi- ja mängu- ning õpetajatele töökeskkonna.