Lasteaia kontekstis on õppekava rakendamisel palju räägitud lapsekesksest lähenemisest õppe- ja kasvatustegevuses. Rahvusvahelistes alushariduse aruteludes rõhutatakse just laste enda arvamuse uurimise vajalikkust. Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on olulisel kohal laste huvide arvestamise ja kaasamise põhimõtted. Tänavu kevadel tehtud uuringuga selgitasime, mida arvavad lapsed lasteaiast ja oma kaasatusest lasteaia ellu.

Uuringus osales 22 6–7-aastast last Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt. Uurimismeetodiks valisime tuginedes J. Einarsdottiri uurimustele fotografeerimise, st lapsed pildistasid neile olulisi objekte lasteaias. Selle meetodi kasutamine varasemates uuringutes on näidanud, et lapsed pildistavad esemeid, mis on nende jaoks lasteaias olulised ja tähendust omavad. Iga lapsega viidi läbi ka intervjuu, kus vesteldi lapse tehtud fotodest ja tema arvamustest lasteaias toimuvate tegevuste ja kaasamise osas.

Laste jaoks on tähtsaim mäng

Laste tehtud fotode analüüsimisel ilmnes, et lapsed pildistasid kõige rohkem tegevuskeskusi ning rühmas olevaid mänge ja mänguasju, millega iga päev mängiti. Tegevuskeskustest meeldis lastele kõige rohkem tegutseda raamatukeskuses. Lisaks raamatute vaatamisele ja lugemisele meeldis lastele mängida legode, klotside ja pehmete mänguloomadega, mida kujutati fotodel ka kõige rohkem. Sageli pildistasid lapsed ka rühma ja lasteaia sümboolikat. See tulemus näitab, et laste jaoks on oluline gruppi kuulumine ja vastavad sümbolid. Lisaks pildistasid lapsed sageli esemeid, mis seostuvad rahvakalendri tähtpäevadega. Võib järeldada, et laste jaoks on olulised traditsioonid ja lasteaedade õppekavades käsitletavad rahvakalendri tähtpäevad on lastele huvipakkuvad. Fotode analüüsimisel selgus, et olulised on laste jaoks ka neile endale kuuluvad esemed nagu joonistused, kunstiriiulid, fotod, korvid, sahtlid, toolid ja käterätikud. Siinkohal võib välja tuua omatehtud kunstitööde olulisuse eelkõige poiste jaoks. Seega on lastele enda nime ja isikuga seostuvate esemete olemasolu rühmas tähtis. Fotode analüüsist selgus, et lastel on kindlad eelistused ja tähendust omavad esemed rühma keskkonnas ja seetõttu tuleks laste arvamustega arvestada lasteaia rühma keskkonna planeerimisel.

Lastele meeldib tegutseda nii toas kui õues

Fotografeerimisele lisaks viidi iga lapsega läbi intervjuu, kus ta kommenteeris oma fotosid ja rääkis tegevustest, mida talle meeldib lasteaias teha ning oma soovidest lasteaia tegevuste ja keskkonna osas. Intervjueerimise tulemustest ilmnes, et lastele meeldib tegutseda nii toas kui ka õues. Õues meeldis lastele näiteks lumesõda mängida, lumekindlust ehitada, lehesõda pidada, kelguga mäest alla lasta, ronida ja liumäest alla lasta. See näitab, et lasteaias on lastele loodud mänguks sobilikud võimalused ning lapsed kasutavad neid hea meelega Toakeskkonnas meeldis lastele tegutseda tegevuskeskustes, millest enim nimetati raamatukeskust ja kunstikeskust. Samas pidas osa lapsi käelist tegevust ka raskust valmistavaks, kuna kartsid ebaõnnestumist. Seega peaksid õpetajad tegevuste planeerimisel ja juhendamisel lähtuma enam lapse individuaalsetest oskustest, et kunstitegevus pakuks igale lapsele eduelamuse. Kuigi uurimuses osalenud lapsed olid rahul mänguks loodud võimalustega nii toa- kui ka õuekeskkonnas, nähti siiski võimalusi ja muutusi toa- ja õuekeskkonna mitmekesistamises ning mänguaja pikendamises. Näiteks: Johann (6a): „Peaks kõik asjad olema niimoodi nagu kogu aeg sa tahad mängida… kõrgushüpe meil on juba… siis saab lumepallidega visata numbrite peale ja joosta ja siis hüppad liiva sisse kaugust ja keks…“

Lõunane puhkeaeg on ebameeldiv

Uurimistulemustest ilmnes, et kõige ebameeldivamaks tegevuseks lasteaias pidasid lapsed päevast magamist. Laste ettepanek oli kaotada või lühendada lõunase magamise aega. Seega tuleks õpetajatel leida mooduseid, kuidas muuta lõunane puhkeaeg meeldivaks tegevuseks ja rakendada seda paindlikult vastavalt laste individuaalsetele vajadustele. Lisaks magamisele nimetati ebameeldiva tegurina lasteaias ka löömist. Seega tuleks turvalisuse tagamiseks pöörata erilist tähelepanu rühmareeglite olemasolule ja neist kinnipidamisele ning lastevahelistele suhetele ja kiusamise ennetamisele. Ebameeldivatena nimetasid lapsed veel tegevusi, mis ei sisaldanud mängu, kus lastel puudus kontroll ning pidi grupis istudes õpetaja etteöeldud tegevusi täpselt järgima. Seega ilmnes, et laste jaoks on oluline valikuvabadus. Näiteks nimetasid lapsed, et neile meeldib, kui nad saavad ise teha otsuseid seoses korrapidaja olemise, kaasa laulmise, õues olemise, magama minemise, töövihiku täitmise, kunstitegevustes osalemise ja mängukoha valimisega. Kokkuvõttes võib öelda, et uuringu tulemused näitasid, et lastel on olemas oma arvamus ja ettepanekud õppe- ja kasvatustegevuse osas ning nad peavad oluliseks otsuste tegemise juures osalemist. Laste arvamuste uuringuid võiksid õpetajad rühmas läbi viia regulaarselt ning arvestada laste ettepanekuid rühma kujundamisel ja tegevuste läbiviimisel.

Lapsi huvitavad teemad

Uuringus küsiti laste käest, millised teemad neid huvitavad, mida nad soovivad lasteaias teada saada. Järgnevalt on esitatud lühiülevaade laste pakutud teemadest.

LINNUD – Miks linnud peavad lendama? Kuidas linnud saavad magada? Miks varblasel on tiivad, miks ta ei võiks hüpata? Miks linnud lõunamaale lähevad?

LOOMAD – Kus koprad elavad? Miks ahvid kõnnivad neljakäpukil? Miks gorilla kõnnib rusikate peal? Miks hiired on olemas? Kui suured dinosaurused täpselt on? Miks kass ja koer teevad erinevaid hääli? Mida kassid veel söövad peale hiirte? Mis kell kassid tõusevad ja mis kell magama lähevad? Mis loomad ei maga ja mis loomad magavad talvel, kevadel, suvel ja sügisel? Kui karvased ja pikad on põhjapõdrad? Miks lehmad ei lenda?

PUTUKAD – Kuidas ussid muutuvad kookoniks? Miks tigu nii aeglaselt liigub?

INIMESED – Kust on inimesed tulnud? Milline on rinnakorv? Miks iga päev sõbrad muutuvad? Kas jõuluvana elab ja kust jõulud on tulnud?

AMETID, ELUKUTSED – Miks peavad õpetajad koosolekul käima? Kus õpetajad elavad? Milline politseitöö on? Mida päästeametis tehakse, mis töövahendid seal on vajalikud?

LOODUS – Miks vesiliivad on olemas? Mis asi savi on? Kuidas õunad puu otsas saavad hakata kasvama? Miks ei võiks puud olla raagus siis kui talve pole ja talvel oleksid lehed küljes? Kuidas lehed saavad puudelt ära tulla? Kui sügavad on veekogud? Kui palju vett saab tulla tiiki? Kui sügav on meri? Kuidas sügis tuleb? Kuidas vihm tuleb alla? Kuidas saavad pilved taevas olla? Miks on taevas sinine? Miks ei kuku taevas alla? Miks ei saa taevast puudutada? Milleks taimed kasvavad?

TOIT – Miks juustus on augud? Kuidas martsipani teha? Kuidas mango ja kookospähkel maitsevad?

KEEL JA KÕNE – Kuidas sõnad leiutati? Miks peab lugema? Kuidas said igasugused keeled tulla: eesti, saksa, aafrika, rootsi ja soome keel? Kui eesti keeles räägitakse, miks siis teiste maade inimesed sellest aru ei saa?

MASINAD – Kuidas autot ehitada? Mis auto sees on? Kuidas autod töötavad? Mis asi lennuk on? Kas lennukis saab midagi süüa ja juua? Mis laeva sees on ja mitu tuba seal on?

TEADUS – Kuidas maakera tekkis, kui see plahvatus oli? Kuidas see kivi sai plahvatada? Kuidas maakera õhus püsib? Kuidas must auk tekib? Kuidas planeedid said siia? Miks Päiksel on gaasid? Miks Päike on ümmargune? Kuidas Päike sündis, et ta nii palju tuld sai omale külge?