Uuendatud tööajamääruse järgi on lasteaiaõpetaja täistööaja kestus 35 tundi nädalas ehk seitse tundi päevas. Mitu tundi sellest pühendab õpetaja õppe-kasvatustegevusele ja mitu tegevuste kavandamisele, seadus enam ei määratle, selle otsustab lasteasutuse juht. Lasteaedades on töö korraldatud erinevalt.
Põltsamaa Tõrukese lasteaia direktor Helje Tamme on viimasel ajal tihti Eesti eri paikades oma lasteaia töökorraldust tutvustanud. „Mind on kutsutud Pärnusse, Viljandisse, Valka, Tallinna, sel nädalal käisin Tartus. Kutsujateks on olnud omavalitsuste alushariduse spetsialistid ja koolituskeskus Hea Algus ning kuulajateks nii lasteaedade õpetajad kui ka juhid. Kuna lasteaiatöötajad on alati olnud alarahastatud ja töö lastega vastutusrikas, on töökorraldus tundlik teema.
Õpetajate tööaeg
Lasteaia töökorraldus sõltub eelkõige lasteaia lahtioleku ajast ning sellest, kas kõigil õpetajatel on täiskoht või mitte. See on omavalitsuseti erinev. Valdavalt on praegu lasteaedades ametis rühma kohta kaks täiskohaga õpetajat, kes käivad tööl vahetustega – üks hommiku-, teine õhtupoolikul. Nii tekib aga olukord, et õpetajate kattuv tööaeg on lõuna ajal, kui lapsed magavad. Helje Tamme arvates pole selline lahendus mõistlik.
Põltsamaa Tõrukese lasteaias on juba kakskümmend aastat töö korraldatud nii, et kõik ettenähtud 35 tundi tegelevad õpetajad lasteaias õppe-kasvatustööga. Ühel päeval kestab õpetaja tööpäev kella poole kaheksast poole üheni, viis tundi; teisel päeval üheksast kuueni, üheksa tundi. Tänu sellele on kõigis kümnes rühmas hommikupoolsel ajal kella üheksast kuni poole üheni – tegevuste poolest kõige aktiivsemal ajal – kolm inimest, kaks õpetajat ja õpetaja abi. Tasandusrühmas lisaks ka logopeed. Pärastlõunal on rühmas üks õpetaja ja õpetaja abi.
Tulemuslik rühmatöö
Helje Tamme peab sellist lapsest lähtuvat töökorraldust ainuõigeks. „Meil Põltsamaal on rühmades kakskümmend last, Tallinnas ja Tartus kuuldavasti veel rohkem. Õpetaja ei ole ju järelevaataja, vaid õppe- ja kasvatustöö tegija, kes peab hoolitsema ka selle eest, et laste närvikava terveks jääks. Teisalt säästab kohustuste ja vastutuse jagamine ka õpetajaid.”
Lasteaias on kasutusel hea alguse metoodika, mis eeldabki tööd väikestes gruppides. „Samasugust lähenemist soosib ka praegune õppekava,” räägib Helje Tamme. Sellise töökorralduse plussid on ilmselged. Kui lastega tegelevad kolm täiskasvanut, jagub igale lapsele piisavalt tähelepanu. Igas rühmas on lapsi, kes vajavad individuaalset juhendamist ja suunamist. Kuna mõlemal õpetajal on oma tugevamad ja nõrgemad küljed, kujuneb välja tööjaotus. Koos on lihtsam märgata probleeme. Kõige tähtsam on direktori kinnitusel õpetajate valmisolek koostööks. „Oleme pidanud ka rühma õpetajaid vahetama, kui inimesed omavahel ei klapi.”
Läbimõeldud tööjaotus
Väga sageli tuleb Helje Tammel vastata küsimusele, kas ja millal on õpetajatel sellise töökorralduse juures võimalik ettevalmistööd teha. Sellele küsimusele on Tõrukese lasteaias vastus leitud. Direktor selgitab, et õpetaja abid on kogu oma tööaja, kella poole üheksast kuni kella poole viieni, majas. Lõunavaheaega neil ei ole, mis on tööseadusandluse järgi lubatud, kuna nad lõunastavad koos lastega. Tänu sellele jääb õpetajatel aega ka tegevusi ette valmistada.
Süsteem toimib nii, et pärast seda, kui õpetaja abi on lõunasööginõud nõudepesumasinasse pannud, läheb ta nii kauaks laste juurde, kuni nad magavad. Õpetaja saab samal ajal tegevusi ette valmistada. Õpetajate toas, looduse-, tervise- ja kunstitoas on olemas kogu vajalik metoodiline materjal. Hommikupoolikul tekib see võimalus laste õuemineku ajal: koos lastega lähevad õue üks õpetaja ja õpetaja abi, teine õpetaja saab samal ajal toas vajalikke asju teha. Ajavahemikus kella 11–12 ja 13–14 jõuab käia ka töövahendeid ostmas.
Kolmapäeviti on ka hommikuse vahetuse õpetaja tööl kuni kella kolmeni. Siis toimuvad kella 13–15 nõupidamised ja seminarid, ühtlasi on see aeg õpetajatele ühiseks tegevuse kavandamiseks, analüüsiks, lapsevanematega arenguvestluste pidamiseks. Reedeti seevastu on kõigis rühmades ka hommikupoolikul tööl ainult üks õpetaja ja õpetaja abi. Reedel ongi harilikult lapsi lasteaias vähem ning kuna on mänguasjapäev, õpitakse vähem ja mängitakse rohkem.
Lisatunnid lähevad kirja
Tööaja arvestus Tõrukese lasteaias on äärmiselt täpne. „Arvestust peame kahe nädala kaupa, kahes nädalas on 70 töötundi,” selgitab Helje Tamme. „Kogu pedagoogilise personali, ka muusika- ja liikumisõpetajate ning logopeedide tööaeg on 35 töötundi nädalas. Õppealajuhataja paneb igaühe tunnid tabelisse kirja ning kuu lõpus võrdleme ettenähtud ja tegelikke tunde.”
Tunniarvestus on direktori sõnul vajalik seetõttu, et mõni kuu tuleb töötunde kokku rohkem, mõni kuu vähem. Ehkki kõik tööalased kokkusaamised toimuvad tööajast, on õpetajatel ja õpetajate abidel, aga ka muusika- ja liikumisõpetajatel vaja mõnikord väljaspool tööaega välja tulla. Peod toimuvad vahel ka nädalavahetustel, sest kümne rühmaga teisiti lihtsalt ei jõuaks. Pidude, õppekäikude, valverühma tundide, samuti nädalase suvelaagris osalemise eest lähevad kirja lisatunnid, mille suurem osa õpetajaid eelistab välja võtta mitte lisatasuna, vaid puhkepäevadena. „Jõulude ja aastavahetuse ajal oli meil lasteaias ainult üks rühm avatud ja tööl kolm õpetajat. Ülejäänud puhkasid,” toob Helje Tamme näite. „Paljud õpetajad said pühadega kokku üle kahe nädala talvepuhkust, neil oli nii palju tunde ette tehtud. Praegu kogunevad lisatunnid juba suvepuhkusele lisaks. Ja teistpidi, kui keegi soovib võtta vaba nädala, et perega reisile minna, kuid piisavalt tunde ta ette teinud pole, lähevad tal kirja miinustunnid. Need palgast maha ei lähe, vaid ta saab need hiljem asendamisega tagasi teha.”
Harjumusel on suur jõud
Helje Tamme räägib, et Tõrukese lasteaed on aastaid tagasi proovinud ka sellist töökorraldust, et rühmaga töötavad üks õpetaja ja kaks õpetaja abi. Sarnast süsteemi katsetavad praegu Viimsi lasteaiad ning selle kohta eelmisel sügisel Õpetajate Lehes ilmunud artikkel „Ühe õpetaja süsteem on lapse jaoks turvaline” on tekitanud elavat vastukaja (vt ÕpL 01.11.2013).
„Kasutasime seda varianti lühikest aega olude sunnil,” räägib Helje Tamme. „Mitu õpetajat läks korraga lapsepuhkusele ja ühtki eriharidusega inimest konkursil ei kandideerinud. Kuna meil endal olid väga tublid ja koolitatud õpetaja abid, paningi nad õpetajateks. Ametinimetus oli õpetaja abi õpetaja ülesannetes. Ka siis oli kolm inimest hommikupoolikul korraga tööl. Sellist süsteemi ei tohiks rakendada eesmärgiga palgafondi pealt kokku hoida, vaid üksnes sel juhul, kui kvalifitseeritud õpetajaid ei jätku, ja neid paiku Eestis paraku on,” kinnitab Helje Tamme, kes on veendunud, et praegune töökorraldus on laste seisukohalt siiski kõige parem.
Ometi ei ole Põltsamaa Tõrukese lasteaia eeskuju veel kuigi palju järgijaid leidnud. Paljud lasteaiaõpetajad on avaldanud arvamust, et üheksatunnine tööpäev on liiga pikk ega jäta aega isiklikuks eluks. Staažikad õpetajad, kes on harjunud üksinda otsustama ja tööd korraldama, leiavad, et kui kõrval on hästi koolitatud õpetaja abi, kes lapsi söömisel ja riidessepanemisel abistab ja õppekäikudel kaasas käib, polegi teist õpetajat vaja. Üsna levinud vastuväide on, et ühte ruumi ei mahu kolm täiskasvanut korraga ära. Helje Tamme usub, et kõik on kinni suhtumises ja hoiakus: me oleme kogu aeg nii teinud ja hakkama saanud. Harjumusel on suur jõud.
Et iga laps saaks tähelepanu
Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp arvab, et Põltsamaa kogemusest tasub eeskuju võtta. „Käisime neil väikese delegatsiooniga külas ja meile see töökorraldus väga meeldis. Kõige rohkem meeldis see, et lapsed on turvaliselt hoitud ja iga laps saab tähelepanu. Pärnus on olnud kõne all mitu varianti. Eesmärk on kindlasti see, et hommikupoolsel ajal töötaks rühmas lastega kolm täiskasvanut.”
Marga Napp lisab, et ehkki ta ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemi, mida Viimsi lasteaiad rakendavad, ei välistaks, tuleb lähtuda hetkeolukorrast. „Meil on pea 75%-l õpetajatest kõrgharidus, paljud neist on kaitsnud vanempedagoogi või pedagoogi-metoodiku ametijärgu, samas kui assistentideks koolitatud inimesi pole. Peame lähtuma sellest, mis meil on. Kahe koolitatud õpetaja igapäevane kattuv tööaeg laste magamise ajal aga on ressursi raiskamine. Nii palju paberite täitmist ja arupidamist ka pole. Kusjuures Tõrukese lasteaias on ka selleks aeg leitud. Kogu Eesti vabariigi eksisteerimise aja oleme rääkinud sellest, et tuleb lähtuda lapsest. Lähtugem siis tõepoolest lapsest, ka töökorralduses!”
Lisa kommentaar