Valdavalt meie noortele muusikatunnid meeldivad.
Viimastel nädalatel on üldhariduskooli muusikaõpetus pälvinud suurt tähelepanu. Teema algatas Tõnn Sarv artikliga „Muusikaõpetus võiks rokkida” (ÕpL 24.01), millele vastas 31. jaanuari lehes muusikaajakirjanik Leelo Kõlar. 30. jaanuaril ilmus siinse teksti autorilt artikkel samal teemal Postimehes.
Täiskasvanute arvamus meie muusikaõpetuse kohta on seega ilmselt piisavalt kõlanud. Ent missuguse hinnangu annavad muusikatundidele õpilased? Oma arvamust avaldavad Tallinna Nõmme gümnaasiumi (õpetaja Jaanus Kann), Audentese spordigümnaasiumi (Aive Skuin), Rahumäe põhikooli (Janne Fridolin), Gustav Adolfi gümnaasiumi (Ly Tammerik) ja Keila kooli (Kadi Härma) eri vanuses õpilased (4., 6., 7., 9., 10., 11. ja 12. klass).
Kokkuvõtvalt võib erinevalt Tõnn Sarvest öelda, et valdavalt meie noortele muusikatunnid meeldivad. Nad armastavad musitseerida: laulda, pilli mängida, ise muusikat luua, kuulata teoseid eri stiilis ja žanris, saada teada ajastutest ja heliloojatest, avastada seoseid teiste ainetega.
Samas on loomulikult ka seda, mis meeldib õpilastele vähem, näiteks muusikaline kirjaoskus, muusikaloo faktide ülesmärkimine, kuigi selle vajalikkusele ei vaielda vastu. Rõhutati ka, et muusikatunni meeldimine oleneb eelkõige õpetajast.
Õpilase hinnang muusikatundidele
Järgnevalt mõningaid väljavõtteid õpilaste arvamustest.
• Meile meeldib muusikatunnis see, et saab tegelda paljude asjadega – laulda, plokkfööti, kannelt, kitarri ja teisi pille mängida, muusikat kuulata, rühmatöid teha. Vähem võiks kirjutada.
• Olen käinud lastekooriga laulupeol ja mäletan võimsat emotsiooni, mis meid kõiki laulukaare all tabas. Mis siis, et proovid olid igavad ning palju pidi seisma. Minu vanaema oli ka oma kooriga sellel peol.
• Mulle ei meeldi töövihikut täita, selle asemel võiks rohkem laulda ja pilli mängida.
• Mulle meeldib vaadata filmilõike pop- ja rokkmuusikast ning ooperitest, muusikalidest, ballettidest. Nii naljakas on, kuidas vanasti mehed peenikse häälega laulsid.
• Mulle meeldis see, kui eelmisel aastal 9. klassidega Estonias „Printsi ja kerjust” vaatamas käisime. Ma olin seal esimest korda.
• Muidu on muusikatund tore ja pingevaba, aga ajalugu üles kirjutada ei viitsi.
• Mina arvan, et muusikaõpetus peaks jääma selliseks, nagu ta on. Tundides tegeletakse rohkem klassikalise muusikaga, sest sellega puutuvad noored vähem kokku. Klassikalise muusika tundmine aitab praeguse ajastu muusikat näha natuke erineva pilguga.
• Muusikatunnis peaks olema kokkuvõte muusikaajaloost, kuid pean ka tähtsaks seda nii-öelda rokkimist. Arvan, et see muudab kooli põnevamaks ja on vahelduseks raskele koolipäevale.
• Muusikaõpetus ei peaks ja isegi ei tohiks pidevalt rokkida. Muusikatunnis peaks käsitlema ka muusika kaugemat ajalugu, sest oleks ju kurb, kui tänapäeva inimesed ei teaks, kes oli Bach või Mozart. See, et muusikaõpetus ei roki üldse, on vale argument, vähemalt on minu kogemused näidanud, et muusikaõpetus on juba alates põhikoolist pidevalt vaheldumisi rokkinud ja ka vanu aegu meelde tuletanud.
• Muusikaõpetus gümnaasiumis on enamasti muusikaajalugu. Kuigi enamasti õpitakse klassikalist muusikat − selle maht on teistest stiilidest mitu korda üle −, on siiski õpitud ka teisi stiile ja ajastuid. Ning enamasti igas tunnis ka lauldakse. Muutuseid pole tarvis.
• Muusikatund peaks sisaldama kõike. Peaks olema laulmist, ajalugu, põnevaid lugusid. Muusikatund peaks rääkima ka tänapäeva muusikast. Rääkima kaasaegsetest staaridest ja eri stiilide esindajatest.
• Muusikaõpetuses õpitakse tänapäeval küll muusikaajalugu, mis pole sageli just kõige huvitavam pool, aga samas käib tunnis läbi ka palju huvitavaid teemasid, nagu näiteks mõne muusiku huvitav elukäik, mõni koomiline laul või siis muusika kasutamine mõnes ebasobivas kohas, mis on üsna põnev.
• Muusikaõpetus on loov. Õpetatakse kultuuri ja ajalugu. Muusikaõpetuses käib õppimine laulmise kaudu. Laulud on erinevad, mis teevad tunni huvitavaks.
• Leian, et osaliselt on õigus härral, kes mainis, et muusikaõpetus on kinni jäänud kindlate asjade/teemade juurde muusikaajaloos. Nii et isiklikust aspektist leian, et võiks toimuda innovaatiline reform, et leida kesktee vana ja uue muusikaloo vahel.
• Mina arvan, et muusikatundides õpetatakse õigeid ja vajalikke teemasid, mida iga täiskasvanu peaks teadma või oskama, olenemata tema ametist. Gümnaasium on viimane koht, kus õpitakse üldiselt peaaegu kõikide valdkondade kohta. Minu arust ei ole muusikaajaloole ja klassikalisele muusikale liialt suurt tähelepanu suunatud.
• Muusikaõpetuses tuleks rääkida nii ajaloost kui ka tänapäevast. Uudiseid jälgides arutada tänapäeva muusikat. Ei tohiks taunida popmuusikat, mis mõnele meeldib, vaid rääkida ka sellest. Tunnid muutuksid huvitavaks. Muusikatunnis tasub arutada ka Eurovisiooni, Eesti Laulu, Superstaari-saadet jm. Samas ei tohi unustada klassikuid.
• Muusikaõpetuses õpitakse kogu selle ajalugu väga laiahaardeliselt. Loomulikult alustatakse õppimist klassikutest, kuid aegamööda jõutakse välja tänapäevasemate tegijateni.
• On loomulik, et muusikatundides õpitakse muusikaajalugu. Peale selle võiks leida aega senisest rohkem laulda ja muusikat kuulata, kas siis klassikalist või tänapäevast. Hea oleks, kui tunnis räägitaks algul ajaloost, siis kuulataks ja lauldaks. Lisaks võiks õpetada ka muusikatermineid.
• Muusikatunde võiks nädalas rohkem olla!
SAMAL TEEMAL
Lisa kommentaar