Valitsus kinnitas tänasel istungil elukestva õppe strateegia 2014–2020. Selles on kokku lepitud eesmärgid, mida tuleb hariduses järgmise seitsme aasta jooksul kindlasti saavutada. Viis strateegilist eesmärki puudutavad õppijatena kõiki: nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Eesmärgid on suunatud praeguste peamiste haridusprobleemide lahendamisele. Näiteks mõistetakse hariduse ja koolide kvaliteeti liiga riigieksamite kesksena, õpetaja elukutse pole atraktiivne ning töömaailm ei mõista sageli oma olulisust haridusasutustega koostöö tegemisel ja töötajate arendamisel. Samuti tuleb korrastada ebaühtlane või puudulik digitaalne õppevara, vähendada väljalangevust kõikidel haridustasemetel, suurendada erialast ettevalmistust ja arendada digioskuseid. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on praegu erialase ettevalmistuseta ja umbes kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused.

„See strateegia on oluline muutus meie haridusmõtlemises – haridus on igaühe asi ja seda läbi kogu elu, süveneb õpilase-õpetaja partnerlus, kasvab juhtide vastutus ning õppimine suundub üha enam hariduspilve,” ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastuvõetud strateegia eesmärke kommenteerides. „Mulle isiklikult on see ühe pika ja käänulise tee lõpp ning uue arengu algus. Alustasin „Õppiva Eestiga” 1997. aastal ja alles nüüd jõudsime haridusstrateegia kinnitamiseni ametliku dokumendina.”

Aastate jooksul on paljud varasemad katsed riikliku haridusstrateegia kehtestamiseks ebaõnnestunud, kuna haridusega seotud osapooled pole suutnud kokku leppida ühistes eesmärkides. Täna vastuvõetud strateegia koostamine kestis viis aastat ning sellesse oli kaasatud väga suur hulk inimesi paljudest erinevatest, sh haridussüsteemi välistest organisatsioonidest.

„Elukestva õppe strateegia erilisus seisneb selles, et viimaks oleme suutnud kokku leppida haridustasemete ülestes sihtides seitsmeks aastaks. Sellesse ajavahemikku mahuvad kahed parlamendivalimised ning loodetavasti tagab kaasatud haridusekspertide ringi laiapõhjalisus selle, et suured sihid püsivad muutumatuna kogu perioodil,” ütles strateegia koostamist juhtinud komisjoni esimees Heli Aru, haridus- ja teadusnõunik Eesti Vabariigi esinduses OECD ja UNESCO juures.

Strateegia väljatöötamise üks osalisi, SA Eesti Koostöö Kogu leiab, et strateegia vastuvõtmine on riigile ajalooline sündmus, mis on eeskujuks muudele eluvaldkondadele ning tõestab, et ühiskonda mõjutavaid väga olulisi otsuseid saab teha avatud dialoogi käigus kujuneva kokkuleppe raames.

„Paljude aastate koostöö teadlaste, ekspertide, huvigruppide, ametnike ja poliitikute vahel aitas pärast korduvaid pingutusi jõuda kokkuleppele meie inimvara arenemise seisukohalt ühes olulisemas valdkonnas – hariduspoliitika peamiste eesmärkide sõnastamisel,” ütles koostöö kogu programmijuht, elukestva õppe strateegia koostamist koordineerinud Lelo Liive.

Nii, nagu 2008. aastal haaras kodanikuühiskond Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel koos Eesti haridusfoorumi rahvaga initsiatiivi ja võttis vastutuse Eesti hariduse tulevikueesmärkide sõnastamisel, on nüüd meie kõigi, nii täitevvõimu kui iga inimese, vastutada nende eesmärkide elluviimine, teatas koostöö kogu ning tänas kõiki oma partnereid.

Strateegia rakendamiseks koostab haridus- ja teadusministeerium rakendusplaani ning temaatilised ja valdkondlikud tegevusprogrammid, kaasates ka teiste asjaomaste ministeeriumide esindajad. Eesmärkide saavutamiseks peavad panustama kõik – õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt.

Strateegiaga saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.