Riigi 96. sünnipäeva eel uuris Õpetajate Leht, kuidas märgivad tähtsündmust ära eesti koolid Rootsis, Soomes, Ameerikas ja Venemaal. Oma mõtteid Eesti riigist jagasid ka õpilased. Sõltumata kirjutajate asupaigast, kumab läbi suur igatsus.

„Eesti tähendab mulle kõike. Eesti on mu kodumaa, seal ma sündisin ja see jääb mulle alati südamesse. Eesti on nii ilus sõna, et kui ma mõtlen Eestile, siis tulevad mulle pisarad silmi ja hingamine läheb raskeks. Mu kallis Eestis on imehead toidud, seal söön alati kohupiima, kohukesi, pirukaid, hapukoort ja häid viinereid. Eestis on väga hea Kalevi šokolaad,” pihtis 7. klassi neiu Stockholmist.

Latokartano lapsed elavad eesti keeles ja meeles

Latokartano 700 õpilasega põhikooli 160 eesti last tähistab vabariigi sünnipäeva tavaliselt tagantjärele, sest Soomes on sel ajal suusavaheaeg. Ülekoolilist aktust pole, küll aga teevad eesti klasside õpetajad oma lastega midagi toredat: laulavad hümni, võistlevad viktoriinis, söövad kommi-kooki. Klass on ehitud Eesti sümboolikaga.

Isamaast ei räägita Helsingis asuvas kakskeelses Latokartano põhikoolis aga sugugi mitte ainult vabariigi sünnipäevaga seoses. Õpetaja Silja Aavik on oma 16 aastat kestnud töös võõrsil püüdnud vaikselt ja märkamatult õpilastes tekitada või alal hoida kodumaa vastu häid tundeid.

„Oleme teinud referaate Eesti kuulsatest inimestest, Tartu vaatamisväärsustest, Hiiumaast, Saaremaast, rahvariietest, olümpiavõitjatest ja paljust muust,” räägib 6. klassi juhataja Aavik. „Viimati käisime kooli lähedal asuval Malmi surnuaial eesti sõduritele jõuluküünlaid viimas. Nii elame igapäevaselt eesti keeles, teeme klassiüritusi, naerame ja muretseme koos! Meil on eesti keel ja meel aina koolipäevade saatjaks, seetõttu ei ole meil ka sellist pidulikku raportit ette näidata.” Õpetaja Aavik on viinud lastele näha oma vabadusvõitlejast isa aumärke (ka Kotkaristi), kus isamaaline sümboolika nähtaval. Eriti poistele on see põnev.

„Arvan, et just laste mõtetes ja arvamustes peegeldub kaudselt selle töö vili, mida siin, kodunt eemal, iga päev teeme. Isamaalt ära tulles võtame kaasa emakeele, ja seda me hoiame!”

Praegu kaunistavad Aaviku klassi eesti rahvarõivaste motiivid.

Latokartano 6. klassi lapsed Eestist

Christina

Eesti on minu kodumaa. Ma olen sündinud Eestis ja kõik minu kallid inimesed elavad seal. Kui ma lähen Eestisse, siis on mul kodutunne, nagu oleksin oma kodus. Läheksin iga vaba hetk sinna. Eesti jääb alatiseks mu kodumaaks. Olen väga uhke, et olen eestlane.

Rauno

Eesti tähendab mulle palju, sest ma sündisin seal. Ma teeks kõik, et Eesti oleks roheline maa. Ma oleksin seal rohkem, kui saaksin. Kui ma Eestist ära tulen, olen ma kurb. Ma olen küll palju mujal maades käinud, aga Eesti on parim riik, kus käinud olen.

Anna

Eesti on minu kodumaa. Minu emakeel on alati eesti keel. Kodus räägin ma ikkagi eesti keeles, kuigi elan Soomes. Eestiga on mul terve elu ikkagi midagi tegemist. Seal elavad minu kaks õde, keda ma alati sinna minnes näha tahan.

Valeria

Mina olen Eestimaal sündinud. Kõige parem on see, et seal on alati keegi, kes sind ootab ja armastab. Mul on alati rõõm minna Eestisse, ma alati ootan sinna minekut. Ma kogu aeg meenutan neid aegu, kui elasin Eestis, nii igatsen neid aegu. Kuigi ma pole eestlane, vanavanemad on venelased ja valgevenelased, tunnen mina end ikkagi eestlasena. Eesti jääb alati minu kodumaaks.

Yassmin

Kuigi ma ei ela Eestis, on see ikkagi minu kodumaa, sest seal on mu sugulased ja palju tuttavaid. Tahaksin Eestist rohkem teada. Kui ma Eestist Soome sõidan, tuleb mulle suur igatsus.

Robert

Eesti tähendab mulle kodu. Seal on sugulased, vanaema ja kõiksugu peretuttavad. Eestis on tore käia ja linnas oma emakeelt kuulata. Ma tahaksin rohkem oma vanaema juures olla. Eestimaa on väike ja seal saab lihtsalt bussiga igal pool käia.

Patric

Eestimaa tähendab mulle kodumaad, kus ma lapsepõlve veetsin. Eestis on mu sugulased ja sõbrad, kes on mulle väga tähtsad. Vaheaegadel käin vanaema juures külas, aga mulle meeldiks, kui vanaema rohkem minul külas käiks. Kahju, et meie maade vahel on meri. Ma ei tea, kus ma parema meelega elaksin, kas Eestis või Soomes.

Sthella

Eestimaa tähendab mulle palju, minu kodu, minu lapsepõlve, kus ma üles kasvasin. Kui Eestisse sõidan, siis tunnen, et nüüd olen kodus. Ja kui Soome tagasi tulen, on mul kahju lahkuda. Eestimaa on koht, kus igav ei hakka, seal leiab alati midagi uut.

Gätrin

Mulle tähendab Eesti väga palju, kuna ma olen seal sündinud. Kui ma Eestisse lähen, tuleb mulle alati kindluse ja selline mõnus kodune tunne. Ma tahan sinna minna igal võimalikul hetkel. Ma armastan Eestimaad ja tahan sinna kunagi tagasi minna.

Sander

Mina olen sündinud Eestis, kuid elan Soomes. Vahel mõtlen, kui vaid saaks elada Eestis koos ema ja isaga. Kuna mu ema ja isa pole koos, siis ikkagi igatsen elada Eestis koos õdede ja isaga. Kuigi ka Soomes pole paha, siin on väga hea olla, mul on siin eestikeelne kool. Alguses oli ju muidugi huvitav siin Soomes olla ja õppida, aga nüüd on kolm aastat möödas ja ma tahan tagasi Eestisse elama.

Anette

Mina ei ole Eestis sündinud, aga kogu mu suguvõsa on Eestist pärit. Seal on minu vanaemad, tädid ja onud. Tahaksin küll rohkem Eestis käia, aga vahel ei jätku kas aega või raha. Seega pean olema rahul, et saan vähemalt natukenegi Eestis käia.

—-

Stockholmis on aktus 9. klassi tähtis projekt

Stockholmi eesti koolis olid enne 1991. aastat peetud vabariigi aastapäeva pidulikud aktused pühalikult tõsised, loeti Gustav Suitsu luuletusi „Elu tulest”. Nüüd on aktused muutunud rõõmsamaks.

Koolipere, vanemad-vanavanemad ja külalised kogunevad kooli ja kuningalossi vahetus läheduses asuvasse Soome kirikusse, kus peetakse kõnesid, edastatakse tervitusi, lauldakse, deklameeritakse, näideldakse, kirjeldab Stockholmi eesti kooli õpetaja Ülle Langel, kelle töö üks osa on õpilasi selleks tähtsaks sündmuseks ette valmistada.

„Minu arvates oleme väljaspool Eestit väga suured rahvuslased, Eesti esimest vabakssaamist pühitseme suurelt, 30−45 minutit kestev kava on igal aastal mingil kindlal teemal,” räägib Langel. Näiteks „Eesti läbi sajandite”, „Vaba Eesti”, „Kuulsad eestlased”, „Eestimaa erinevad paigad”, „Laulupeod”, „Eesti keel”. Eelmise aasta kava oli eesti luulest, selle aasta teema on „Eesti kirjanikud läbi aegade”.

Kava koostamine ja läbiviimine on 9. klassi projekt, muidugi õpetajate juhendamisel. „Oleme valmistunud juba jaanuari algusest, et 21. veebruaril kell 12.45, kui kogu koolipere koguneb jälle Soome kirikusse, oleks valmis kõik: eeskava, dekoratsioonid, muusika, kõned. Tegutsemiseks on meil vaid eesti keele ning muusikatunnid,” lausub Langel. Üheksandikud valisid välja Lydia Koidula, Oskar Lutsu ja Andrus Kivirähki tekstid, Tammsaare osutus raskeks. Külla tuleb Eesti riigi kõrgeim esindaja Rootsis, suursaadik Jaak Jõerüüt, kes on lubanud ka kirjanikuna mõnele küsimusele vastata.

Peale 9. klassi õpilaste esinevad mudilas-, keskastme ning kõrgastme koor, samuti õpilasbänd.

„Loomulikult lõpeb meie üritus ühiselt hümni lauldes,” sõnab Langel.

Tänu aktuseks valmistumisele saab 9. klass palju teadmisi eesti kultuurist, aga ka kogemuse, et nad saavad hakkama. Osa lapsi on näidanud oma head organisaatori-, teised kunstniku-, kolmandad näitlejaannet.

„Õpetajatele on jaanuar-veebruar olnud raske ja kaootiline aeg, vahel tahaks ohjad enda kätte võtta, asjad ise ära teha. Seni on 9. klassid kõik aastapäevaaktused siiski ise läbi viinud. Kutsume seda õpilasinitsiatiivi kasutamiseks õppetöös,” kinnitab Langel. „Kogu kooliga kordame enne 24. veebruari hümni sõnu, teeme Miksikese viktoriine Eesti teemal, algklassides tutvume Eestimaa geograafiaga (naabrid, lipp ning vapid), eelkooliklass uurib rahvariideid. Aastapäevaaktus kuulub meie kooli traditsioonide hulka.”

Et Rootsis on järgnev nädal alati talvine spordivaheaeg, algab pärast reedest aktust vabadus.

Stockholmi eesti kooli õpilased Eestist

Stella, 2. klass

Eestimaa tähendab minule kõik. Ma olen seal sündinud ja käin oma vanaemaga kinos ja sõõrikuid söömas. Käime ka oma perega rannas suplemas. Mulle meeldib Eestimaa.

Celine Sööt, 10-aastane

Ma armastan Eestit kogu oma elu. Mulle tähendab Eesti väga palju. Kui mina saan suureks, siis ma tahan kolida Eestisse. Seal elab terve minu suguvõsa ja ma igatsen väga nende järele. Ma tahan nii väga Eestisse kolida ja et see saaks lehte kirja.

Heidi Saluveer, 4. klass

Eesti on mulle väga kallis. See on koht, kus mulle meeldib kõige rohkem olla. See on armas ja väike maa. Kui lähen Eestisse, siis ma lähen vanaema ja vanaisa juurde, samuti meie sõprade juurde. Ma tahaksin elada Eestis, mis on mu kodumaa. Eesti keel on ilus ja armas keel. Eestis on väikesed linnad, mis on väga ilusad. Eesti on minu väike kallis maa.

6. klassi tüdruk

Mu mõlemad vanemad on eestlased, see tähendab, et mu emakeel on eesti keel. Eesti tähendab mulle palju. Terve mu suguvõsa elab seal. Just Saaremaa on mu südamele lähedal, sest mu vanaema ja vanaisa elavad seal, mina kasvasin Saaremaal üles. See oli hästi hea koht üleskasvamiseks, ilus loodus, sõbralikud inimesed ja kokkukuuluvus. Minu arvates on kogu Eestis kokkukuulumine, kõik hoiavad kokku. Mul on alati hea meel Eestisse sõita.

Aksel Anderson, 6. klass

Minu jaoks tähendab Eesti kodu, vabadust ja sugulastega kokkusaamist. Alati, kui ma olen teel oma maakodusse Maardus, tuleb mul selline tunne, et tunnen seda kohta. Siis tuleb mulle suur naeratus näole, ja kui juba olen maakodus, siis tuleb niisugune tunne, et siia ma jään ja ei lähe kuhugi. See on fantastiline tunne.

Iris, 6. klass

Mulle meeldib Eesti rohkem kui Rootsi. Eesti teleka saated on palju paremad kui Rootsi omad, näiteks „Tujurikkuja” ja „Kättemaksukontor”. Söök on ka palju parem. Eesti leivavalik on palju parem kui Rootsis.

Rootsis on ka muidugi asju, mis on paremad kui Eestis, näiteks kehalise kasvatuse tunnid on toredamad. Eestis peab jooksma hästi palju ja tegema palju raskemaid asju kui Rootsis.

Milvi, 6. klass

Eesti on minule teine kodu. See ei tundu võõras maa. Mul pole ühtegi sugulast Eestis, aga see teeb minu jaoks just Eestiga erilise sideme. Mulle meeldib Stockholmi eesti koolis käia, sest siis saan eesti keelt õppida. Minu eesti keel pole just perfektne, aga oleks palju halvem, kui ma ei käiks eesti koolis. Mulle meeldib väga Eesti ja eesti keel ja mul saab sellest tulevikus palju kasu olema.

Melissa, 7. klass

Minu jaoks on Eesti Vabariik väga kodune koht. See on koht, kuhu ma tahan alati minna tagasi. Seal on rahumeelsed inimesed. Need, kes Eestis on eluaeg elanud, ei pruugi seda isegi märgata. Mulle meeldib Eesti juures kõige rohkem ühiskond. See on lihtne. Keegi ei ürita olla keegi teine. Eesti Vabariik on uhke selle üle, milline ta on.

Loomulikult ka eesti söögid.

7. klassi tüdruk

Eesti tähendab mulle kõike. Eesti on mu kodumaa, seal ma sündisin ja see jääb mulle alati südamesse. Eesti Vabariigi aastapäev on väga tähtis, sest siis sai Eesti iseseisvaks. Eesti on nii ilus sõna, ainult kui ma mõtlen Eestile, siis tulevad mulle pisarad silmi ja hingamine läheb raskeks.

Mu kallis Eestis on imehead toidud, seal söön alati kohupiima, kohukesi, pirukaid, hapukoort ja häid viinereid. Eestis on väga hea Kalevi šokolaad.

Kuna ma elan teisel maal, siis mul on raske Eestis käia, kuid käin seal siiski peaaegu igal vaheajal, näen oma vanaema ja vanaisa.

Eestimaa on väga ilus maa, väike, kuid väga kallis mulle. Elagu Eesti!

8. klassi tüdruk

Eesti on mu kodu, ma olen seal sündinud ja see on mul alati südames. Just sellepärast ongi mul Eestiga seoses ainult positiivsed mõtted. Eestit mainides tuleb mulle kohe meelde mu kodu, pere ja sõbrad. Ainuke halb asi Eestiga on see, et seal on väga palju venelasi ja paljud eestlased kolivad vaesuse tõttu Eestist ära.

—

Eesti lipu tunnevad ära peaaegu kõik

Petseri lingvistilise gümnaasiumi 173 õpilasest 17 on eestlased. Eesti sünnipäeva puhul koolis aktust ei peeta, kuid hümni lauldakse.

„Meie alustasime juba sellel nädalal Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamisega,” rääkis eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Vally Tamm. „Vaatame filme „Imeline lihtne Eestimaa”, „Siin me oleme” ja „Kevade”. Klassides toimuvad vestlused Eestimaast.” Nooremate klasside õpilastega vestlevad vanemad õpilased. Vaadatakse ka pilte ja Eestimaa kaarti. Tavaliselt tahavad kõik õpilased kaardilt näidata, kus nad on käinud, kus elavad nende sugulased või sõbrad. Õpilased laulavad Eesti hümni ja teisi laule, loetakse luuletusi ja huvitavaid jutte.

„Eesti maakondade lipuvärvid pakuvad lastele huvi,” märkis Tamm. „Eesti lipu tunnevad peaaegu kõik õpilased ära. Veel kord meenutame, kus oleme kooliekskursioonidel käinud. Esmajoones meenub Ahhaa teaduskeskus, Viljandi pärimusmuusika ait, Tammsaare mail käimine.”

Paljud õpilased vaatavad pidustuste ajal koos vanematega Eesti televisiooni ülekandeid. Eesti keele õpetaja ja kooli direktor on kutsutud 24. veebruaril Eesti konsuli vastuvõtule Pihkvasse.

„Eesti on väike, aga väga ilus riik,” kirjutab 11. klassi õpilane Anne Tammeleht. „Eestis elavad meeldivad ja sõbralikud inimesed. Ma käin sageli Eestis. Minu sugulased ja sõbrad elavad Tartus, Tallinnas ja Põlvas. Mulle meeldivad kooliekskursioonid Eestisse. Oleme käinud väga paljudes Eestimaa paikades. Sellel kevadel sõidame Tartusse teatrisse. Ma lõpetan kevadel kooli. Olen otsustanud minna edasi õppima Tartu ülikooli. Soovin oma edasise elu siduda Eestimaaga.

Meil Petseris ei ole kino ega teatrit. Kindlasti käin ma Tartus sageli nii kinos kui ka teatris ja kontsertidel.”

—

New Yorgi poisid meisterdavad kikilipsud

New Yorgi eesti kool tähistab vabariigi aastapäeva alati koos New Yorgi eesti haridusseltsi ja Eesti Majaga. 22. veebruari pärastlõunal on linna eestlaskond oodatud Eesti Majja pidulikule aktusele.

New Yorgi eesti kooli juhataja Merike Barborak rääkis, et eelmistel aastatel on kooli lastekoor laulnud koos Eesti Maja mees- ja naiskooriga ühise laulu. Sel aastal on kaasatud ka lapsevanemad ja vanavanemad ning aktusel peaks kõlama vägev „Laul Põhjamaast” kooli ühiskoori esituses.

„Lapsed on harjutanud seda laulu Kadri Krooni ja Erik Veski juhendamisel jaanuari algusest ning ka kõige pisemad, kolmeaastased, oskavad juba kenasti kaasa laulda,” kirjeldas Barborak. „Tavaliselt on pikal aktusel kõnede kuulamine lastele paras katsumus ning samavõrra suur katsumus on õpetajatele laste piduliku meeleolu ülalhoidmine. Seetõttu pakume õpilastele eelnevalt ka muud põnevat tegemist.”

Pärast tavapäraste hommikuste keeletundide lõppu süüakse Eesti Maja kokkade tehtud ehtsat eesti kringlit ning mängitakse rahvuslikke ringmänge ja Eesti lauamänge. Kui kõht on täis, on plaanis teha ühiselt M&M-i kommidest suur sinimustvalge lipp ka teistele vaatamiseks.

„Seejärel saavad tüdrukud valmistada endale rukkililledest ja karikakardest pärja ning poisid järgivad meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese − kes ka lapsepõlves mõnda aega meie koolis õppis − eeskuju ning meisterdavad endale kikilipsu. Pärjad peas ning kikilipsud ees, olemegi valmis aktusel esinema,” rääkis Barborak.

Jaanuaris oli lastel kunstnik Jaa­nika Peerna juhendamisel eesti vöö­kirjade dekodeerimistund. Õpi­lased arutasid suure innuga, mis infot üks või teine vöökiri endas võiks peita ja kuidas seda lahti mõtestada. Arutelu tulemusena valmisid lastel ka endal vöökirjad, tõsi küll, seekord vaid paberil. Laste valmistatud vöödest pannakse üles näitus, et aktusele saabuvad külalisedki võiksid toredat tulemust imetleda.