Maaülikool vähendab tudengite vastuvõttu

3 minutit
39 vaatamist

Eesti maaülikool vähendab tänavu 7% võrra vastuvõttu rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppesse ja avab 735 õppekohta. Suletakse biotehniliste süsteemide õppekava. Magistriõppes muutusi pole.

Biotehniliste süsteemide eriala suleti varasema alakonkursi tõttu. Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Eda Aitseni sõnul planeeritakse praegu selle õppekava tulevikku pisut põhjalikumalt, et kuvada seda paremini sihtrühmale. Kõne alla tuleb ka õppekava nimetuse muutmine.

Ehkki alakonkursiga erialasid on olnud ka magistriõppes, võetakse neile endiselt vastu, sest praegu on õppimas suurte vastuvõtuarvudega aastatel ülikooli astunud üliõpilased. „Kui vähendada magistriõppes vastuvõttu, ahendaksime nende võimalusi ja seda me teha ei soovi. Teeme sihipärast tööd, et sügisel asuks maaülikoolis õppima praegusest rohkem magistrante,” rääkis Aitsen.

Kõigil kandideerijatel arvestatakse tänavu eesti keele (eesti keel teise keelena) ja matemaatika riigieksami tulemust ning gümnaasiumi lõputunnistuste keskmist hinnet. Edasine (kas kitsas või lai matemaatika, vastuvõtukatse või mitte) sõltub konkreetse õppekava nõuetest.

Eelmisel aastal oli kohustuslik vastuvõtukatse ainult keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekaval (joonistamine ja erialatest). Sama vastuvõtukatse toimub ka tänavu, kuid veidi muudetud kujul. Eksam on ikka kahes osas ja joonistamise osa selles pole muutunud, kuid kandidaatidega viiakse joonistuste põhjal läbi ka vestlus.

„Uudsena toimub 2014. aastal vastuvõtukatse veterinaarmeditsiini õppekavale kandideerijatele,” lisas Aitsen. Tegemist on kaheosalise kombineeritud testiga bioloogias ja keemias.

Tehnikavaldkonna õppekavale kandideerijatelt nõutakse laia matemaatika riigieksami või enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami tulemust. Vastuvõtukatsega sisseastumise võimalust pakutakse neile, kelle laia matemaatika riigieksami või enne 2014. a sooritatud matemaatika riigieksami tulemus on alla 20 punkti; kellel on sooritamata laia matemaatika või enne 2014. a kehtinud matemaatika riigieksam; kes on sooritanud kitsa matemaatika riigieksami, kuid soovivad kandideerida õppekavale, kus on nõutud laia matemaatika riigieksam.

„Enamikul õppekavadel arvestame kitsa matemaatika eksami tulemusega,” ütles Aitsen. „Kui sooritatud on laia matemaatika eksam, arvestame tulemust kitsa matemaatika riigieksami nõude täitmiseks, aga vastupidist võimalust pole, sel juhul tuleb sooritada vastuvõtukatse.”

Keskhariduse varem omandanutel arvestab EMÜ kitsa matemaatika riigieksami nõude täitmiseks ükskõik millise (v.a. eesti keel ja eesti keel teise keelena, mida arvestatakse niikuinii) parema tulemusega riigieksami tulemust.

Kes pole riigieksameid üldse sooritanud, saab kandideerida keskharidust tõendava dokumendi ühekordse keskmise hindega.

Maaülikool ootab endiselt kandideerima ka kutsekoolide lõpetanuid. Mitmele õppekavale kandideerides saavad paremad sobiva õppesuuna lõpetanud sisse konkursitingimusi arvestamata (vt täpsemalt kodulehelt).

Eesti loodusteaduste olümpiaadide lõppvoorus või rahvusvahelisel olümpiaadil osalenud saavad kõigile õppekavadele astuda konkursita. Samamoodi kuld- ja hõbemedalistid. Tehnika ja veterinaarmeditsiini eesti õppekeelega õppekavale kandideerijatele annab medal viis lisapunkti. Kolm lisapunkti saavad EMÜ loodusteaduste kooli lõpetanud. Ka kuni kaks silmapaistvat sportlast ja kuni kolm Setumaalt pärit kandidaati võetakse vastu konkursita.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia…

7 minutit

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…

4 minutit

Keelt märgata on tahte küsimus

Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises,…

8 minutit
Õpetajate Leht