Tallinna teeninduskoolis toimus 31. jaanuaril haridusfoorum „Armas ja kodulähedane põhikool”.

„Sellises koolis tunneb õpilane end nagu kala vees,” ütles Mäetaguse kooli direktor Tarmo Valgepea foorumi teemat kommenteerides. Tunnid on selles koolis huvitavad, hinded pole karistuseks, vaid tunnustus. Selles koolis on ka pärast tunde palju põnevat teha. Lapsevanemad on koolis sagedased külalised. Klassis õpib üle kümne õpilase ja igal lapsel on palju erinevaid sõpru. Suuremates klassides on kaks või rohkem õpetajat. See kool ei ole ka liiga suur – linnas mitte üle 800 õpilase. Nii iseloomustati head kodulähedast kooli.

HTM-i üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar iseloomustas head kooli põhjalikumalt John Hattie kriteeriumidest lähtuvalt. Hattie järgi äratab hea põhikool õpilases suuri lootusi iseenda suhtes, innustab teda pingutama – see on peamine hea kooli tunnus. Heas koolis märkab õpetaja varakult õpilase probleemi ja tuleb appi. Andekatele meeldib see kool, sest seal saab teistest kiiremas tempos edasi minna, heas koolis saab õppida üksteiselt ning seal ei panda iga liigutuse eest hinnet.

Ettepanekuid hariduspoliitikutele

Foorumi teises pooles koostati rühmatööde käigus hariduspoliitikutele ja -ametnikele ettepanekuid kodulähedase põhikooli hoidmiseks ja edasiarendamiseks. Järgnevalt mõned nopped neist.

Huvitav tund

Videotunnid. Tuleb filmida huvitavad klassitunnid ja koguda need nt Soome-Eesti ühisesse hariduspilve, et sealt saaks vaadata, kuidas rakendatakse ümberpööratud klassiruumi, keelekümblust, projektiõpet, head algust või mõnd muud efektiivset õppemeetodit.

Tunniplaani „augud”. Õpetajale tuleb planeerida ka vabu tunde, et ta saaks külastada kolleegide tunde.

Vaba õppeveerand. Õpetaja peab saama teatud aja tagant külastada teiste koolide tippõpetajate tunde.

Õpetamise näitus. Tuleb korraldada õpetajate tööd analüüsiv kunstinäitus, kus on väljas maale, videopäevikuid, performance’eid, installatsioone jms.

Võrgustikutöö. Lähestikku asuvad koolid võiksid teha Skype’i vm teel ühiseid tunde, rühma- ja kontrolltöid jms.

Hariduskapital. Õpetajad võiks sealt saada toetust oma kooli huvitavamaks ja armsamaks muutmise projektidele.

Erivajadustega laps

Regulaarsed külastused. Tugi­kes­kuse spetsialist peaks külastama iga oma piirkonna kooli paar-kolm korda nädalas, et lapsed saaksid järjekindlat abi.

Delikaatsed isikuandmed. Klassi­juhataja ja direktor peavad teadma õpilase rasket diagnoosi (nt epilepsia), et probleemi ilmnemisel oleks võimalik operatiivselt tegutseda.

Tugispetsialisti palka peab maksma riik.