14. veebruar oli Saku gümnaasiumi 9. ja 11. klassi 25 õpilasele tavalisest erinev koolipäev. Tavatu oli olnud kogu nädal, mil nad osalesid ainsa Eesti koolina rahvusvahelises projektis „Värsked ideed Euroopale”. Projekt lõppes Europarlamendi valimistega nii, nagu need võiksid toimuda näiteks aastal 2030.

Saksa Robert Boschi sihtasutuse algatusel 2008. a alanud projekti mõte on kaasata noored Euroopa tulevikule mõtlema, anda neile võimalus saada teadmisi ja kogemusi ning panna nad arutlema energia- ja kliimaküsimuste üle, arendada neis sotsiaalseid oskusi ja väärtushinnanguid, lisades nende maailmapilti Euroopa mõõtme. Eestist ühines projektiga MTÜ HeadEst, mis kuulutas 2013. a välja konkursi „Värsked ideed Euroopale”. Saku gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristiina Noormetsa kirjutatud taotlus osutus võitjaks.

Esmalt tegid õpilased eeltöö – tutvusid oma kodukohaga. Selleks vaatasid nad oma kodudes, kui palju on seal elektripistikuid, -seadmeid ja -pirne. Seejärel uurisid nad valla ja ettevõtjate olukorda ning korraldasid Sakus tänavaküsitluse, et selgitada välja, mida teavad inimesed energia- ja kliimaprobleemidest. Selgus, et teavad vähe.

Projekt algas valdkonnaga tutvumise ja selle analüüsimisega oma kodukoha põhjal. Seejärel käsitleti Euroopa energeetikat ja kliimat, käidi Iru koostootmisjaamas, kohtuti spetsialistidega ja kuulati ülevaadet energiapoliitikast. Järgnesid arutelud ja sõnastati oma seisukohad. Saku kooli partner oli Kreeka Ptolemaida lütseum, kellega iga päev Skype’i vahendusel suheldi.

Viimasel päeval peeti uutele teadmistele toetudes energiakonverents ning mängiti Europarlamendi valimisi, alustades valimiskampaaniast ja -debatist kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni. Konverentsile ja valimistele kutsuti ka poliitikud, projekti patroon Andres Tarand, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esinaine Kadri Simson, Saku vallavanem Janec Leppik ja vallavolikogu esimees Tanel Ots.

Kolm erakonda tutvustasid koolikaaslastele oma valimisideid omaloodud videoklippidega, neile järgnesid sõnavõtud. Ühtsed Liberaalid sõnastasid oma eesmärgiks globaliseerumise ja siseturu arenemise. Euroopa Tuleviku Partei eesmärgid olid jätkusuutlikkus Euroopas, keskkonnaõpe ja astmeline tulumaks. Ühtne Roheline Erakond teatas, et pooldab keskkonnakaitselist jätkusuutlikkust eesmärgiga minna üle taastuvenergiale. „Hääleta Euroopa poolt”, „Sinu hääl loeb”, „Euroopa areng sõltub sinust” – kõlasid valimisloosungid videoklippides. Järgnes valimisdebatt, kus iga erakonna esindajad pidid vastama küsimustele ja põhjendama oma seisukohti.

Debati lõpuks andsid poliitikud kuuldule hinnangu. „Kõik rääkisid ilusti taastuvenergiast,” arvas Tarand. Kadri Simson kiitis noorte säästuplaane, kuidas vähema energiaga toime tulla. „Uskumatu, kui lühikese ajaga olete suutnud sõnastada asju, mis vajavad muutmist,” imestas vallavolikogu esimees Ots. „Ideid oli üllatavalt palju ja kõik need väärivad arendamist,” arvas vallavanem Leppik.

Kõige rohkem hääli sai Ühtne Roheline Erakond. Nende valimisprogrammi alusel koostatakse riigikogule ühisdokument. Kõikide riikide projektinädalate tulemused liidetakse hiljem kokku ühiseks Euroopa tegevuskavaks „New Energy for Europe” ja esitatakse Euroopa Liidu tipp-poliitikutele Brüsselis. 26 riigi noorte projekt lõpeb iga maa esinduse, s.o kahe õpilase sõiduga Brüsselisse.

Seostatud ja huvitav õppimine

„Õpilastega on sel nädalal tehtud midagi niisugust, mida pole tehtud aastate jooksul,” ütles Saku gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets nädalapikkuse ettevõtmise kohta, mille korraldas MTÜ HeadEst. Ta lausus noortele: „Olete saanud meeskonnatöö kogemuse, julguse ja arusaamise, et teie olete need, kes hakkavad maailma muutma.”

„See, mis sel nädalal on toimunud, on ka minu jaoks ime,” ütles MTÜ HeadEst tegevjuht ja projektinädala moderaator Epp Adler, kes kogu nädala õpilastega koos töötas. „Te olete tõestanud, et kõik suudavad.”

Esimesel projektipäeval olid õpilased vaiksed, enda sõnul mitteesinejad. Mitteformaalne õpe, kooliväline tegevus tõmbas nad aga mugavus­tsoonist välja ning uus valdkond aitas neil seostada elu kooli ja tulevikuga.

„Minule tõestas see projekt, et niisugune õpe on võimalik ja väga tulemuslik ka koolis. See võiks olla tavaline õppimisviis, mitte vaid ühekordne erand. Niisuguse projekti puhul on oluline, et õpetaja mõistaks sellise õppe olemust,” ütles moderaator Epp Adler. MTÜ HeadEst jätkab projektiga teistes Eesti koolides. Epp Adler rääkis, et teda innustab tegutsema tunne, et on õige aeg kool huvitavaks teha ja mitte karta õpilastele kõitvaid ja elulisi väljakutseid esitada.

Õpilaste muljed olid väga head: „Ma pole tavaliselt julgenud esineda. Sain palju esinemiskogemust”, „Sain palju uusi teadmisi keskkonnast ja Euroopast”, „Päevad olid väga tihedad ja kogu aeg oli huvitav”, „Nagu ei olnudki õppimine, samas õppisime väga palju”.

Õpetaja Kristiina Noormets rääkis, et osalejad kaasati sooviavalduste põhjal ning vaadati, et nende seas oleks 9.–12. klassi õpilased ja ka need, kel vähe esinemiskogemust või -julgust. Noormets hindas projekti väga väärtuslikuks selle mitmekülgsuse tõttu. Lisaks keskkonna- ja energeetikateadmistele andis see noortele võimaluse õppida suhtlemist ja meeskonnatööd. „Need olid tõsised mõtlemise päevad,” sõnas Noormets.

9.b klassi õpilane Riko Lorber rääkis, et sai osalemisest palju kasu. „Kartsin varem 11. klassiga suhelda. See on kõige olulisem, mida sain: enam ei karda ma nendega suhelda, kui midagi küsida tahan. Saime palju infot energeetika ja kliima kohta, töötasime gruppides, vahetasime mõtteid. Oli väga põnev.” Riko arvas, et nüüd paneb ta kodus terasemalt tähele elektri kasutamist ja elektrienergia säästmist. Teine 9. klassi poiss hindas väärtuslikuks meeskonnatöö kogemust ja teatas, et tal tuli tohutu õppimissoov jätkata gümnaasiumis.

Riko klassiõde Kärt Koppel rääkis, et varem ei teadnud ta kliima- ega energiateemast midagi ning õppis nädala jooksul palju ja ka ennast tundma. „Leidsin endas omadusi, mida ei teadnud. Näiteks julgust esineda,” rääkis Kärt, kes debatis südilt sõna võttis. „Mind pole varem pandud sellisesse olukorda,” lisas ta.

Direktori arvates õppisid noored nädala jooksul palju rohkem, kui nad oleksid õppinud tavalistes koolitundides. „Neid pandi tegelema teemaga, mis tavakooli elust on kaugel.” MTÜ HeadEst projekt hõlmas integreeritult bioloogiat, geograafiat, matemaatikat, inglise ja eesti keelt, ühiskonnaõpetust, ajalugu, keemiat, füüsikat jm. Õpilastel laienes silmaring, nad said koostöökogemuse, neis kasvas vastutustunne ja julgus esineda. Need on kõik eluks väga vajalikud oskused. „See projekt oli selge näide, kuidas koolitööd huvitavtamaks teha. Integreeritud õppest võitsid kõik. Olen õnnelik, et kõik tuli hästi välja,” rõõmustas direktor Läänemets. Temale oli projekti tipphetk, kui ta kuulas esinemas õpilast, kes seni oli suhelnud vaid lühilausetega, kasutades peamiselt sõnu „jah” ja „ei”. „Kui projekt andis kas või ainult ühele poisile kasu, siis on see juba suur pluss,” sõnas direktor.

Projekt „Värsked ideed Euroopale” sai alguse 2008. aastal, mil pilootfaasis osales vaid kuus riiki. Praeguseks on 26 riigis toimunud 63 projektinädalat ja projektist on osa saanud juba üle 2200 noore eurooplase.