18. veebruaril esitlesid TÜ ja TLÜ haridusteadlased nelja-aastase ühisprojekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” tulemusi ja rakendamisvõimalusi.

Tallinna ülikooli teadlased uurisid, kuidas näevad õpetajad muutusi oma erialal 1990-ndate teisest poolest, kui haridus jõudis neoliberalismi. Teine suurem teemavaldkond oli seotud aine- ja klassiõpetajate pedagoogiliste uskumustega. Tartu ülikooli uurimisrühma tegevus oli suunatud õpetajakoolituse esmaõppe ja kutseaasta probleemidele.

Tallinna teadlaste uuringuid kureerinud emeriitprofessor Leida Taltsi sõnul ilmnes, et Eesti õpetajad on üldiselt nüüdisaegsete vaadetega õppimisele ja õpetamisele. Nad oskavad paindlikult rakendada traditsioonilisi uskumusi õppimisest ja õpetamisest tänapäeva õpikäsitustes. Kuid ometi tunnevad nad end ebakindlalt.

Meie õpetajate puhul ilmnes sama mis õpilastegi puhul: nad on tublid, aga ei tunne piisavalt koolirõõmu.

„Tulemused olid ootuspärased, aga tõid siiski eredalt välja selle, mida õpetajad usuvad ja loodavad,” märkis Talts. Kurvastav oli aga, et uuring tõi välja: õpetajais on päris palju tigedust enda töö suhtes.

„Uuring andis teadlastele sihi tõsta õpetaja enesehinnangut ja usku. Peaks rohkem tegelema nende isiksusega, et nad tunneksid − nende töö on väärtuslik,” ütles Talts.

Projekti vastutava täitja, TÜ üldpedagoogika professori Edgar Krulli sõnul oli üks hämmastavamaid tulemusi mõistete omandamise uuringust selgunud tõsiasi − õpetajate arusaamad õppimisest on biheivioristlikud. Õppimisest saadakse aru kui anuma täitmisest.

„Vähem nähakse õppimist õpilase teadvuses oma mõttemaailma ülesehitamisena,” rääkis Krull. „Kõige rohkem jääb puudu arusaamast õppimisprotsessist rühmas.”

Uurimisprojekti rahastas Euroopa sotsiaalfondi Eduko programm ja uuringutest on valminud eestikeelne kogumik.