Kadrina keskkool märkis oma 30-aastast edukat kogemust õpiraskustega laste õpetamisel üle-eestilise hariduskonverentsiga „Võrdsed võimalused”.

Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul peab õpikeskkond olema selline, et igaüks tunneks end värvipaletis kirkana. Kadrinas loodi õpiraskustega klassid (ÕR) 30 aasta eest. Suur roll on individuaalsusel – klassis on kuni 12 õpilast, õpetajail on ka parandusõppe ettevalmistus. Õpitakse riikliku õppekava järgi.

„Mida varem märgata, sekkuda ja tegutseda, seda parem on tulemus,” ütles Vaikmaa. „Jõukohasus tagab edutunde ja annab tiivad. Kõige tähtsam isik on õpilane, võtmeisik aga õpetaja.”

Kool teeb koostööd vanemate, lasteaia, valla spetsialistide, nõustamiskomisjoniga. ÕR-klassides pole probleemi puudumistega ja õppe­edukus on aastaid olnud kõrge. Lapsi kaasatakse klassivälisesse tegevusse. Ka konverentsi läbiviimisel olid nad õhinal abiks.

ÕR-klassi pole keegi naelutatud – tublimad liiguvad ka süvaõpet pakkuvasse paralleelklassi ning põhikooli järel gümnaasiumigi. On neidki, kes osalevad edukalt maakonna olümpiaadidel.

ÕR-klasside maine on Kadrinas järjest tõusnud. Käitumishäiretega lapsi sinna ei suunata. Õnnestumiste kõrval kogetakse ka ebaedu. Üks põhjus on lapse vajaduste liiga hiline märkamine. Pikad on järjekorrad nõustavate spetsialistide juurde ning sugugi kõik pered pole koostööaltid.

Vaikmaa nentis, et paraku suudavad võrdseid võimalusi kõigile õpilastele luua vaid jõukad omavalitsused, mistõttu jääb juba põhihariduse omandamine osadele lastele kättesaamatuks.

„HEV uues kontseptsioonis on HEV-1 kategooriasse kokku pandud aga ÕR ja lihtsustatud õppekava (LÕK) järgi õppijad, mis toob kaasa arengukeskkonna halvenemise nii ühele kui ka teisele,” märkis Vaikmaa. „Hinge poeb kartus, et kaasava hariduse tähe all ebavõrdsus vaid suureneb.”

Probleeme teel kaasavale haridusele tõid välja ka teised sõnavõtjad. Tartu hariduse tugiteenuste keskuse logopeed Ülle Kuusik tõdes, et Eestis puudub arenguliste erivajadustega laste varase märkamise süsteem. Suur osa õpiraskustest tuleneb koolieelsest perioodist, kui laps on jäänud abita.

Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets lausus, et kaasavaks hariduseks pole olukord küps. LÕK-i järgi õppijaid ei tule õpetada mitte vähem, vaid teisiti. Teistsugused peavad olema õppematerjalid, metoodilised võtted, vaja on eripedagoogi.

„Ükski laps ei marsi sünnitusmajast erikooli,” nentis Tartu Masingu kooli direktor Tiina Kallavus. „Meie käed jäävad lühikeseks peredega tegelemisel, vaja on süsteemi.”

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik Tiina Kivirand kummutas hirmu, et riik tahab LÕK-i lapsi vägisi tavakoolidesse viia. Ehkki neid tuleb tavakoolidesse järjest juurde, kuuluvad nad raskemate erivajadustega õpilaste kategooriasse ning saavad vajadusel õppida erikoolis. Plaanis pole ka erikoole sulgeda.