Rahateemasid võiksid koolides õpetada finantsteenuste pakkujad.

Nii arvab Eesti pangaliidu finantshariduse toimkonna ja SEB panga esindaja Triin Messimas. Et õpilased on selleks valmis, seda näitas pangaliidu poolt veebruari algul korraldatud rahatarkuse päev, millest võttis osa üle 90 Eesti kooli ja kus anti kokku üle 200 rahatarkuse tunni, kusjuures huvilisi koole oli veel palju rohkem.

Noorte suurt huvi rahateema vastu näitas ka hiljuti Margit Kelleri ja Tartu ülikooli poolt noorte seas läbi viidud fookusgrupi uuring, mida esitleti eelmise aasta lõpul rahatarkuse konverentsil. Pangaliidu enda kogemus näitab, et rahateemad huvitavad nii algkoolilapsi, põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilasi. Triin Messimas märgib, et mullu kutsuti neid ka ühte vaimupuudega õpilastega kooli, kus oli see probleem, et lapsed kulutasid saadud taskuraha kohe samal päeval kooli puhvetis ära – ostsid sõpradele kommi. Neil lastel soovitati mõelda hoopis raha kõrvalepanemisele, et saaks mõne aja pärast midagi suuremat osta. Laste päev jätkus tookord tööõpetuse tunniga, kus meisterdati valmis rahapäevik, kuhu igal kuul kogutud summa kirja panna.

Mida lapsed raha kohta küsivad?

„Lastel on alati palju pangakaardiga seotud küsimusi,” märgib Triin Messimas. Mida teha, kui pangakaart ära kaob, kui see automaati jääb, kuhu helistada, kuidas käia ümber PIN-koodidega jne. „Ei ole vahet, kas rahapäeval on sinu vastas väike või suurem laps, kõrge intellektiga või vaimupuudega – rahateema kõnetab kõiki,” ütleb Messimas kokkuvõtteks.

Lisaks igapäevastele praktilistele teemadele lahendatakse rahateemalistes tundides ka mahukamaid ülesandeid. Näiteks koostati 9. klassi lastega väljamõeldud pere eelarve ning 12. klassi õpilastega juba iseseisva noore eelarve. Kulud pandi kirja lähtuvalt sellest, kas noor elab kodus, õpilaskodus või erakorteris, missugused on tema tuluallikad – töötamine, õppelaen.

Rahatarkuse päeval on lastega arutatud ka suuremate ostude finantseerimist. Näiteks kuidas osta natuke kallimat nutitelefoni? Kas koguda pikema perioodi vältel selle jaoks raha? Või võtta kiirlaenu? Lõpuklassidele on räägitud ka õppelaenust ning investeerimise olemusest.

Viimasel rahatarkuse konverentsil tekkis küsimus, kas just kooli enda õpetajad on kõige pädevamad rahateemalist õpet läbi viima. Konverentsil esinenud Suurbritannia esindaja tutvustas nende kogemust, kus koolides käivad raha teemal loenguid pidamas spetsiaalsed ametnikud, sest õpetajad ei ole rahamaailma teemadega nii hästi kursis. SEB eraisikute suuna arendusjuhina töötav Triin Messimas arvab, et Eestis võiks rahaharidust pakkuda finantsteenuste osutajad ja koolid koostöös.

Pank õpib ise ka

Messimas räägib, et pangad on valmis koolidesse minema. Loengupidajatele on kehtestatud ranged reeglid: tooteid-teenuseid ei reklaamita, öeldakse vaid, millisest pangast tullakse. Triin Messimas: „See on vale arusaam, et pangal on kasulik, kui klient on võimalikult rumal. Kui kliendil tekib probleem näiteks kohustuse täitmisega, on see meile väga halb, kui ta ei saa aru, mis tema kohustused on,” räägib Messimas.

Tänase kogemuse põhjal ütleb Messimas, et eraisikud (ka lapsed) jagavad rohkem laenuteemadest kui säästmisest ja investeerimisest. „Säästmise-rahakogumise kohta on levinud aga hästi kitsad ja vildakad arusaamad stiilis „kui ma ei teeni üle inflatsiooni määra, ei ole kogumisel mõtet”. Säästmise tähendus on aga see, et panedki osa sissetulekust, kas või sularahana, kõrvale – kas mingiks suuremaks ostuks või lihtsalt mustadeks päevadeks,” räägib Messimas.

Õpetajad on rääkinud, et mõnes kodus ei räägita rahaasjadest lastele üldse. Kui laps ei tea näiteks, mis on igakuised kommunaalmaksed ja miks neid maksma peab, on oht, et tal kaob reaalsusega kokkupuude. „Kui vanem siis lapsele ütleb, et ta ei saa talle midagi osta või teda ringi-trenni panna, ei pruugi laps sellest aru saada ja arvab, et vanem tahab teda paha pärast takistada,” toob Messimas näite. Ta ütleb lõpetuseks, et lisaks koolidele peaksid ka vanemad oma lapsi rohkem igapäevastesse rahaasjadesse pühendama.