Vene õppekeelega koole ühendav Õpilasesinduste Assamblee tegi haridusministrile ja riigikogule ettepaneku kehtestada põhikoolis kohustuslik minimaalne arv eestikeelseid aineid, sest nende hinnangul on praegune süsteem, kus eestikeelse õppega alustatakse alles 10. klassis, õpilastele liiga koormav.

„Meie ühine seisukoht on, et eestikeelse õppe maht peaks suurenema järk-järgult üheksa aasta jooksul. Praegune süsteem, kus 9. klassis ei pruugi ühtki eestikeelset õppeainet olla ja järgmisel aastal toimub 60% õppetööst eesti keeles, tekitab lisapingeid ja suurendab koormust,” ütles Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Andrei Minejev.

Eelmisel nädalal Tallinna ülikoolis kogunenud Õpilasesinduste Assamblee suurkogu kiitis heaks ettepaneku haridus- ja teadusministrile ning riigikogule muuta seadust ning teha osaline eestikeelne õpe kohustuslikuks igas kooliastmes.

„Riigikeele peab selgeks saama enne 10. klassi, et gümnaasiumis poleks tarvis õpetatavate ainete sisulise poole õppimise asemel tegeleda keeleõppega,” seisab dokumendis.

Keeleõppe kvaliteedi parandamiseks soovitavad õpilased kasutada rohkem aktiivseid õppemeetodeid: keelelaagreid, õpilasvahetusi eesti koolidega, lõimitud aine- ja keeleõpet ning keelekümblust.

Lisaks kutsusid vene õpilased ministeeriumi üles parandama ka vene keele õpet eesti koolides. „Me soovime täiendavalt toetada neid koole, kus vene keelt õpetatakse A-võõrkeelena. Häid õpetajaid meil jätkub, samuti soovijaid idanaabri keelt veel koolipingis omandada, et tulevikus kindlustada oma positsiooni tööturul. Riik peaks nende soovidega rohkem arvestama,” lisas Andrei Minejev.

Õpilasesinduste Assamblee ühendab 50 vene õppekeelega kooli üle Eesti.