Eesti delegatsioon osales 28. ja 29. märtsil Uus-Meremaal rahvusvahelisel õpetajakutse tippkohtumisel, kuhu olid kutsutud maailma 20 parema haridusega riigi esindajad. OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldataval nõupidamisel osalejad selguvad eelkõige PISA testide põhjal.

Et ürituse statuudi järgi peab iga riigi delegatsiooni kuuluma haridusminister ja õpetajate ametiühingu juht, esindasidki Eestit eelmine minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ning ka koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Toomas Kruusimägi, õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov ning haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.

Neljandat korda aset leidnud tippkohtumise fookuses oli kolm suurt küsimust. Arutleti, kuidas muuta kool kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaile ja juhtidele atraktiivseks, et nad tuleksid ja jääksidki kooli. Räägiti ka sellest, millised on hoovad saavutamaks võrdseid võimalusi üha enam detsentraliseeritud haridussüsteemis, ning otsiti teid, kuidas kujundada õpikeskkonda nii, et arvestataks kõigi laste ja noortega.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul ei olnud tippkohtumise kõnelustes meie jaoks midagi väga uut ja ennekuulmatut. Kõlama jäänud põhisõnum oli, et haridus ja selle andmine peab olema jätkuvalt heal tasemel, paigalseisu ei tohi lubada.

„See tähendab, et õpetajaharidust peab nüüdisajastama ning õpetajakutse väärtustamiseks ja paremaks mõistmiseks peavad eri tasandid − valitsus, kooliomanik, õpetaja − tegema rohkem koostööd. Senisest enam tuleb kaasata õpetajaid otsustusprotsessi,” rääkis Voltri.

Kohtumisel ei käsitletud riikide kaupa õpetajahariduse teemat, kuid rõhutati, et oluline on nüüdisajastada õpetajakutset ja loomulikult ka õpetajaharidust.

„Seda Eesti ülikoolid minu teada praegu ka teevad,” lisas Voltri. „Ja kui arvestada meie Eesti laste PISA testi tulemusi, siis kindlasti teevad Eesti õpetajad väga tublit tööd,” märkis Voltri.