Märtsikuus toimus Pelgulinna gümnaasiumi raamatukogus emakeelenädala puhul muinasjutuõhtu, kus meile armsaks saanud tegelased ellu ärkasid. Ettevõtmise eesmärk oli tekitada huvi raamatute vastu.

Siis kui õpilastel koolipäev lõppes, ei jooksnud paljud koju, vaid hoopis kohta, kus oli algamas midagi salapärast. Me jooksime kooli raamatukokku, kus oli vaja anda veel viimane lihv meie üritusele, mida hakkasime ette valmistama juba kuu aega varem.

Seinad kaunistasime oma kooli õpilaste ja õpetajate joonistatud piltidega, millel oli kujutatud  muinasjututegelasi Rapuntslist Kunksmoorini. Olime voolinud tegelasi savist ja meisterdanud ise ruumilisi raamatuid. Kõik selleks, et meie tegelased end kodusemalt tunneksid. Üles sai ehitatud ja kaunistatud Lumekuninganna jäine ja lumine loss, kus igal pool sätendasid imeilusad jääpurikad.

Ei puudunud ka söök ja jook

Iga muinasjututegelane pidi kaasa võtma midagi söödavat, kuid mitte lihtsalt söödavat. Nimelt pidi see söök olema ise tehtud. Samuti pidid ka tegelased head välja nägema. Nii saidki üritusse kaasatud lapsevanemad, kes aitasid meie armsaid tegelasi söökide ja kostüümidega.

Samuti polnud meie üritusel vanusepiirangut, ning kaasa lõid õpilased nii teisest kui ka seitsmendast klassist, samuti kõik vahepealsed. See oli väga tore, sest me hakkasime omavahel rohkem suhtlema ja see vähendab kindlasti vanuseastmete vahelist kiusamist. Kohal olid ka mõned meie armsad õpetajad, kes samuti olid kehastunud muinasjututegelasteks.

Saime teda palju uut ja huvitavat iga muinasjutu kohta

Iga tegelane pidi ennast tutvustama ja rääkima endast kui tegelasest ning tooma välja oma muinajutu mõtte. Tublimad õpilased tegid isegi näidendi. Ei puudunud ka uued ja huvitavad muinasjutud, mis paljude kõrvu pole veel jõudnudki, kuid mis õpetavad väga palju. Kindlasti jõuavad needki kunagi raamatukaante vahele.

Jätsime võtmed väljapoole, nagu laulus kästud ning raamatutest ja piltidest astusid välja elavad tegelased, kes oskasid rääkida. Kohal olid Inglise roosid, ei puudunud Lumivalgeke ja kuri võõrasemagi. Samuti olid kohal Okasroosike, Kunksmoor, Sööbik ja Pisik ning paljud teised meile armsad tegelased.

Saime teada, et Kunksmooril on mängusõltuvus, mis talle alatasa probleeme valmistab ja pahandusi kaela toob. Läbi Inglise rooside saime ettekujutuse kuulsa laulja Madonna kooliajast. Elasime kaasa Paulale, kes kõhuvalu tõttu haiglasse läks. Suureks üllatuseks väiksematele oli see, et pikkade juustega Rapuntsli päästis kuningapoeg, mitte varas. Samuti nägime pealt, kuidas headus ja sõprus võib muuta õela Lumekuninganna, paha Võluri ja kadeda Võõrasema kurja ja õela südame heaks ja lahkeks.

Just sellel ööl on muinasjutuajaloos suur tähtsus. Sel imelisel muinasjutuööl ei pidanud Lumivalgeke kartma võõrasema, Okasroosike kurja haldjast, Kunksmoor mängusõltuvust, Paula kõhuvalu ja Rapuntsel võõrasema Gottlit. Sel ööl olid kõik õnnelikud, ja mis veelgi olulisem, kõik olid omavahel sõbrad. Mitte keegi ei teinud teisele halba, ning kõik olid õnnelikud. Koos sai lauldud ja tantsitud – selgeks sai nii jenka kui ka tibutants – ning isegi Mutionu juures peolgi käidud. Lumivalgekese lossis lugesime ühte muinasjuttu mitmes eri keeles.

Lõpuks toimus viktoriin, kus sai proovile panna oma teadmised ning jagati auhindu parima kostüümi, parima esitluse ja parima meeskonnatöö eest.