Kaks iPadi filmivad prantslasest meediaõpetajat Pascali, kes lebab trepil, pea ketšupiloigus. Tegemist on Benalmadenas tahvelarvutikoolituse raames valmiva õppefilmi võtetega ohutuse teemal.

Benalmadena on Malagast pooletunnise sõidu kaugusel asuv linn Lõuna-Hispaania Päikese­rannikul. Märtsi viimasel nädalal toimus seal viiepäevane kursus „Tap-Swipe-Pinch: tahvelarvutid õppetöös” (TSP koolitus), milles osales 25 õpetajat 11 riigist. Koolituse viis Euroopa Komisjoni programmi Comenius toel läbi Soome ettevõte Euneos, kes on taolisi kursuseid korraldanud juba kümme aastat. Euneose moodustasid 2004. aastal neli nüüdseks pensionile jäänud õpetajat ja koolijuhti Belgiast ja Soomest eesotsas Pentti Pirhoneniga, soovides oma rahvusvaheliste koostööprojektide kogemusi rakendada õpetajate täienduskoolituses.

Comeniuse alamprogrammid on üle 15 aasta rahastanud nii koolidevahelisi koostööprojekte, õpetajakoolituse õppekavade uuendamist kõrgkoolides kui ka õpetajate täienduskoolitust. Neist viimane toimib mahuka kursuste kataloogi baasil, millest võivad endale sobiva koolituse valida kõik õpetajad Euroopa Liidust ja naaberriikidest (sh Türgist).

Kord aastas saavad kursusele registreerunud õpetajad taotleda koolituskulude katmist oma kohalikust Comeniuse büroost, mis Eestis paikneb sihtasutuses Archimedes. Aas­ta­tel 2007−2013 rahastas Archimedes Co­me­niu­se programmi toel 520 Eesti õpetaja osalemist väljaspool Eestit toimuvatel täienduskoolituse kursustel. Stipendiumide eraldamisel on Eestis eelisteemadeks olnud lõimitud aine- ja keeleõpe, loodusteadused ja tehnoloogia ning kaasav haridus.

Õpimapp EverNote’i abil

Päikeserannik oli ka seekord oma nime vääriline, kuid tugev tuul muutis ilma tavapärasest jahedamaks. See ei häirinud koolitusel osalejaid, küll aga rikkus tuju põhjamaalaste jaoks harjumatult katkendlik ja aeglane WiFi-ühendus. Traadita andmeside mängis sellel koolitusel olulist rolli, kuna suur osa rühmatöödes kasutatud tahvelarvutirakendusi ei toimi ilma võrguühenduseta.

Kuna enamikul koolitusel osalenud õpetajatest puudusid varasemad kogemused tahvelarvutitega töötamisest, siis alustati koolitusel põhitõdedest ja lihtsamatest töövõtetest. Esmalt koostati fotoesitlusi ja videojutustusi, seejärel katsetati õpimapi koostamist EverNote’i abil, QR-koodidega ülesandeid, õpetlike koomiksite loomist, uurimisõpet ning „tagurpidiklassi” meetodit (flipped classroom).

Tagurpidiklass on videopõhise õpikeskkonna Khan Academy propageeritav lähenemine, mille puhul teevad õpilased endale uue osa iseseisvalt eelmisel päeval videomaterjalide abil selgeks, võimaldades tunnis tegelda õpitu mõtestamise ja rakendamisega. Kuigi TSP koolitusel tehti palju praktilisi ülesandeid tahvelarvutitega, jätkus aega ka üldisemat laadi aruteludeks: milliseid muutusi toovad mobiilsed seadmed kaasa didaktikas ja õpetaja rollis, kas kodutööde osakaal väheneb, kuidas tagada tahvel­arvutite turvaline kasutamine ning vältida ohte õpilase privaatsusele ja tervisele.

Loenguid oli sellel koolitusel vähe, suurem osa ajast kulus praktilisele tegevusele rühmatöö vormis. Kõik koolitusel osalenud õpetajad olid ise oma tahvelarvuti kaasa võtnud, lisaks Apple’i kallivõitu iPad’idele olid kasutusel ka erineva ekraanisuurusega Androidi seadmed ja Eesti koolides veel haruldased Microsoft Surface’i tahvelarvutid.

Kolm eri platvormi tingis vajaduse kolme paralleelselt tegutseva koolitaja järele. Microsofti seadmete kasutajaid juhendas Belgia arvutiõpetaja Robert Conings, iPadi omanikke sloveenlanna Viljenka Slavi ja Androidi rühma allakirjutanu. Osalejatest olid pea pooled soomlased, ülejäänud olid pärit Sloveeniast, Horvaatiast, Rootsist, Belgiast, Prantsusmaalt, Türgist, Kreekast, Poolast, Lätist ja Eestist. Üksteiselt õpiti rühmatööde käigus kindlasti vähemalt sama palju kui koolitajatelt.

Näiteks saime teada, et Hollandis on juba mitmes rahvusvahelises (ingliskeelse IB-õppekavaga) hiigelkoolis sisseastumisel kohustuslik isikliku iPadi olemasolu. Samas peavad Soome ja Rootsi õpetajad võimatuks isiklike seadmete nõudmist õpilastelt, kuni kas või ühel õpilasel klassis puudub selleks raha. Türgi valitsus alustab aga juba tänavu kõigi õpilaste ja õpetajate varustamist iPadidega riigi kulul.

Aega leiti ka koolide koostööprojektide kavandamisele, sest juba 30. aprillil on tähtaeg uute taotluste esitamiseks ErasmusPluse programmis, mis tänavu esmakordselt uute reeglite järgi projektirahastust korraldab.

Päikeseranniku Soome kool

Huvitav vahepala oli kohaliku soomekeelse kooli külastamine naaberlinnas Fuengirolas, kus elab praegu püsivalt üle 3200 soomlase. Kokku elab Päikeserannikul umbes 20 000 külma ilma eest põgenenud põhjanaabrit, mis teeb sellest suurima soomlaste enklaavi maailmas. Erakoolina tegutsevas Colegio Finlandes’is õpib üle 300 õpilase, nad kõik on Soome kodanikud. Kool rajati 23 aasta eest ja viimase kaheksa aasta jooksul on selle õpilaskond kiiresti kasvanud, mistõttu praeguseks on sellest saanud suurim soomekeelne kool väljaspool Soome territooriumi.

Selles Soome koolis õpitakse emamaa õppekavade järgi 1.−12. klassini, osa õpilastest tuleb siia Soomest vaid aastaks õpilasvahetuse korras. Sloveenia koolitaja Viljenka viis meie külaskäigu ajal soome õpilastele läbi inglise keele näidistunni, kasutades kooli hiljuti hangitud tahvelarvuteid.

Ainus koolitusel osalenud Eesti õpetaja, Vilve Roosioks Viimsi gümnaasiumist tõdes, et koolitus avas ta silmad uute võimaluste leidmiseks mitte üksnes tahvelarvutite kasutamisel, vaid ka Euroopa Liidu õpetajakoolitusprogrammide osas. Paljud Eesti õpetajad on kindlasti kuulnud Comeniuse täienduskoolitusest, kuid pole seni proovinud ise stipendiumi taotleda. Comeniuse koolitusel osalemine on rikastav kogemus nii erialaselt kui ka maailma avardamise mõttes laiemalt, aidates õpetajal leida uusi sõpru ja koostööpartnereid ning kogeda teisi kultuure lähemalt, kui see tavalise turistina reisides võimalik on.

Koolituse koduleht on http://www.tap-swipe-pinch.com.