31. märtsil ja 1. aprillil pidasid Tartus koostööseminari vene koolide õpetajad, kes osalevad HTM-i pilootprojektis, mille käigus kogutakse kogemusi eestikeelse aineõppe paremaks korraldamiseks ning valmib soovituslik mudel.

Projektis osalevad 13 kooli Tartust, Tallinnast, Ida- ja Lääne-Virumaalt on alustanud juba põhikoolis mitme õppeaine õpetamist eesti keeles, et õpilased tuleks gümnaasiumiastmes eestikeelse õppega paremini toime. Projekti käigus tahetakse leida ained, mida oleks kõige mõttekam eesti keeles õpetada. Ühiselt otsitakse ka teid, kuidas on kõige mõttekam eestikeelset õpet korraldada, ning koostatakse metoodilised materjalid. Koolid saavad aeg-ajalt kokku koostööseminaridel ning moodustunud on ka tihedalt suhtlev partnerkoolide võrgustik, kus iga kool ise valis, kellega koostööd teeb.

„Algul pidi neid ikka tagant tõukama, nüüd tahavad koolid ise koostööd teha ja on mõistnud, et see annab tõuke teha uusi ja põnevaid asju,” rääkis SA Innove keelekümbluskeskuse peaspetsialist Ave Härsing. „Kogemuste jagamisest kasvab välja hea praktika mudel parimaks eestikeelseks aineõppeks. Koolid ise ju näevad, mis toimib paremini. Meie paneme kirja kõik nende soovitused.”

Pilootkoole toetatakse keelekümbluskeskuse kaudu nõustamisega nii juhtimise kui ka metoodika tasandil, rahaga võrgustikutegevuste läbiviimiseks ja eestikeelse aineõppe koordinaatorile palga maksmiseks.

Koostööseminari rühmatöödes alustatigi hea praktika mudeli sõnastamist ning pandi kirja põhimõtted, millest koolid on eestikeelse õppe korraldamisel lähtunud.

Kõik rühmad rõhutasid lapsevanemate kaasamise, nende soovide uurimise ja veenmise vajalikkust. Vanem peab teadma, mis keeles laps läbi kogu kooliaja aineid õpib, aga ka seda, kas ta õpib rühmas või suures klassis.

Seega peab kool vaatama, et oleksid olemas keeleoskajad õpetajad ja õppematerjal. Kaadri suhtes pole aga kindlust. Lääne-Virumaalt toodi näide, et kuigi vanemad ja hoolekogu olid nõus, jäi keelekümblus ära, sest õpetaja ei tulnudki sügisel tööle.

Tähtis on ka hoolekogu tugi ja koostöö kogukonnaga. Ida-Viru koolid rõhutasid projektitegevuse ja õppekäikude tähtsust, kuna vanematel napib võimalusi.

Üks rühm võttis oma mudeli elemendid kokku kolme sõnaga: tegevuskava, kommunikatsiooniplaan ja motiveerimissüsteem.

Seminari kavas oli ka visiit Tartu Annelinna gümnaasiumi, kus arutleti ühiselt tunnivaatluse tähtsuse üle õppe kvaliteedi tõstmisel.