29. aprillil anti Tallinnas stardipauk digiõppele üleminekuks.

Samsung Electronics Baltics ja Tallinna ülikool tutvustasid 29. aprillil Radisson Blu hotellis Eesti koolidele Digipöörde projekti, mis alustab jõuliselt Eesti kooli digiõppele üleminekut.

Projekti koolitusjuht Mart Laanpere toonitab, et kui seni on Eestis pakutud õpetajatele põhiliselt individuaalset arvutikoolitust, siis Digipöörde projekt on meeskondlik − igast koolist saab osaleda kuueliikmeline meeskond, kusjuures meeskonna üks liige peab olema kooli juhtkonnast, teised aga juhtivõpetajad, kes on olnud seni digiõppe eestvedajad oma koolis. Kõik meeskonnad peavad pakkuma välja oma kooli digiõppele ülemineku visiooni. Mais valitakse välja kaheksa parima visiooniga meeskonda ja algab koolitus, mis kestab novembri lõpuni.

Digipööre toob kaasa põhimõttelise pöörde, toonitab Laanpere. Arvutiklass kaotab tähtsuse, sest igal õpilasel on oma digiseade, kusjuures seda ei kasutata lihtsalt pdf-õpikute lugemiseks, vaid uutele koostöövõimalustele üleminekuks, internetist õppematerjalide leidmiseks, õppematerjalide koostamiseks, õpiobjektide salvestamiseks jne. Laanpere toonitab, et õpikäsituse nii suurt muutust ei suuda koolis läbi viia üksikud entusiastlikud õpetajad ning sellepärast osalevadki projektis koolimeeskonnad, kus löövad kaasa ka juhtkonna liikmed.

Digipööre sarnaneb paljuski omaaegse Omanäolise Kooliga, toonitab Laanpere. Nagu Omanäoline Kool tegutses ilma riigi korraldust või rahastust ootamata, nii saab ka Digipööre teoks riigi abita. Nagu Omanäolises Koolis osalesid koolimeeskonnad koos juhtkonna liikmega, nii ka Digipöördes. Nagu Omanäolises Koolis õppisid koolid kõige rohkem üksteiselt, nii hakatakse seda tegema ka Digipöördes – koolid jagatakse paaridesse, et need saaksid teineteiselt pidevalt õppida. Omanäoline Kool toetas kooli enda visiooni realiseerimist ja sedasama teeb Digipööre.

Digipöörde koolitajad on põhiliselt TLÜ haridustehnoloogia keskuse töötajad. Igal koolil on lisaks oma mentor. Kaks koolitust toimub ilmselt TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses, üks Mektorys ning üks või kaks koolituspäeva on planeeritud projektis osalevatesse koolidesse.

Laanpere märgib, et paljud koolid on alustanud digipööret juba enne seda projekti. Näiteks Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi gümnaasiumiklassidel ei ole reedeti tunniplaanis tunde – nad teevad siis projekttööd, õpivad võrgupõhiselt kodus jne. Gustav Adolfi gümnaasiumis on lapsed õppinud programmeerima, ise arvutimänge teinud, õppematerjale koostanud jms. Tartu erakool liigub selles suunas, et vabaneda teatud aja jooksul paberõpikutest. Laanpere lisab, et arvutifirmad soosivad mängupõhist õppimist ja loodetavasti haaravad mõned koolid ka sellest võimalusest kinni.

Järgmisel aastal kaasatakse projekti 12 koolimeeskonda ja siis on Eestis kokku 20 akvaariumkooli, kellelt järgmised koolid saavad õppida, toonitab Laanpere.