Aprilli lõpus autasustati 2014. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Tänavu toimus konkurss juba 13. korda, laekus kõigi aegade suurim arv töid – 162 tööd 67 koolist üle Eesti. See on ka suurim osa võtnud koolide arv. 13 aasta jooksul on konkursile kokku saadetud 964 tööd. Osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda, kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Gümnaasiumiastme esimesed preemiad pälvisid Tallinna, Jõgeva ja Narva noored, põhikooliastmes Tartu ja Tallinna õpilased. Silma paistsid eriti gümnaasiumiastmes keemia ning bioloogia tööd, aga põnevaid auhinnaväärilisi töid oli kõigist valdkondadest. Võrdselt väljapaistvaid töid on tehtud nii teadlaste juhendamisel ülikoolide laborites kui ka õpetajate juhendamisel koolides.

I preemia gümnaasiumiastmes

Karoliina Rebane (Gustav Adolfi gümnaasium) uuris lipoproteiinlipaasi struktuuri, millest seni on veel liiga vähe teada. Lipoproteiinlipaas (LPL) on oluline ensüüm lipoproteiinide arengus, mille peamine ülesanne on toiduga omastatud või maksas toodetud lipiidide transportimine piki vereringet rasv- ja lihaskudedesse. LPL aktiivsuse vähenemine on seotud ateroskleroosi tekkega ning võib lõpptulemusena põhjustada pankreatiiti.

Anna Katt (Jõgevamaa gümnaasium) analüüsis arvutil genereeritud ülesannete kasutamist keemiaarvutuste õpetamisel põhikoolis. Anna uuris kahes Jõgeva koolis, kas on mingit vahet, kui õpilased lahendavad keemiaülesandeid arvuti vahendusel või teevad seda vihikus. Tema töö näitas, et kõigil klassidel, kus kasutati koduste ülesannete lahendamiseks arvutil genereeritud ülesandeid, olid testi tulemused paremad kui neil, kes pastakaga ülesandeid lahendasid. Lisaks selgus, et võimalus arvutil ülesandeid genereerida paneb õpilased usinamalt kodus harjutama.

Tatjana Punger (Narva Pähklimäe gümnaasium) koostas gripiviiruste antigeenidega pseudotüpeeritud viiruslaadsete osakeste iseloomustuse. Tatjana töö on väike osa täiesti uut tüüpi gripiviiruse vastase vaktsiini otsingutest. Tema uuritud viiruslaadsete osakeste alusel valmistatud vaktsiin oleks inimese organismile oluliselt ohutum kui praegu kasutusel olevad.

I preemia põhikooliastmes

Lauriine Kalajas (Tartu Kivilinna gümnaasium) uuris uuema aja kirjaniku Wimbergi keelekasutust läbi mitme teose, püüdes teada saada, miks autor kasutab normkeelest erinevat kirjakeelt.

Mati Lepikson (Tallinna prantsuse lütseum) uuris, millest ja kuidas harakad oma pesa ehitavad. Ta mõõtis üle kõik uuritavate pesade koostisosad ja töötas läbi 945 minutit videosse võetud pesaehitust.

II preemia gümnaasiumiastmes

Markus Laars (Tallinna reaalkool): kas titaanoksiidist moodustatud nanokiledel on ultraviolettvalguse toimel bakterite kasvu pärssiv toime või ei. Uurimistöö näitas, et selline toime on olemas, mistõttu nanokilesid peaks olema võimalik kasutada näiteks kõrghoonete pindade katmiseks isepuhastuvate katetega.

Heli Parašini (Gustav Adolfi gümnaasium) töö eesmärk oli uurida, kuidas on 17. sajandi muinasjuttudes kujutatud mehi ning kas mees- ja naiskirjanikud kujutasid neid erinevalt. Võrreldi kaheksat prantsuse muinasjuttu neljalt autorilt ning kinnitust leidis näiteks hüpotees, et naisautorite loomingus on naistegelastel rohkem otsustusõigust, kui neile on oma lugudes andnud meesautorid.

III preemia gümnaasiumiastmes

Laura Johanna Mettis (Tallinna reaalkool) uuris meie noorte naiskolmikhüppajate kehalisi võimeid. Selgus, et kuigi kõigil katses osalenutel on potentsiaali kaugemale hüpata, ei võimalda nende välja arendatud kehaline võimekus maailmas tippkonkurentsi jõuda.

Mikk Mihkel Vaabel (Viljandi gümnaasium) uuris, kas ja millistes tingimustes poodides saadaolevad väidetavalt biolagunevad kilekotid lagunevad. Vastupidiselt eeldusele lagunesid kotid kiiremini, kui neid ei aereeritud. Kahekuise katseperioodi lõpuks lagunesid kõik katsealused peale Maxima biolaguneva koti, mis jäi muutumatusse seisu.

Sander Varbla (Tallinna reaalkool) uuris Aegna saare rannajoont 112 aasta jooksul, kasutades eri arhiiviallikaid – vanu kaarte ja ortofotosid. Töö tulemusena valmisid rannajoone muutumist iseloomustavad animatsioonid. Selgus, et saar on perioodiliselt kasvanud ja kahanenud ning muutused on toimunud nii looduse kui ka inimtegevuse tulemusena.

Premeeritute seast valiti Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ja rahvusvahelisele noorte teadusmessile Intel ISEF USA-s. Euroopa Liidu konkursil Varssavis esindavad septembris Eestit Anna Katt, Tatjana Punger ja Sander Varbla, 2015. aasta mais Intel ISEF-il Pittsburghis Markus Laars. Järgmise õpilaste teadustööde konkursi tähtaeg on 1. märtsil 2015. Just praegu on paras aeg hakata selleks valmistuma.