Helsingis toimus 11. ja 12. aprillil esimest korda rahvusvaheline Oppi festival – mittetulunduslik haridusüritus, kus rõõmsas ja mitteametlikus õhkkonnas said kokku noored ja vanad, kel huvi hariduse vastu. Kokku olid tulnud õpetajad, ettevõtjad ja haridusjuhid, et suhelda, arutleda, mõtelda ja üksteiselt õppida.

Festivali avakõne pidas Austraalia haridusteadlane Simon Breakspear, kes rääkis väljakutsetest, millega haridusel tuleb praegu praktiliselt kõikjal silmitsi seista, tehnoloogia mõjust globaliseerumiseni.

Jätkas Soome haridusminister Krista Kiuru. Tihti arvatakse, et Soomes on lihtne haridusminister olla – haridus toimib eeskujulikult ja sellega on kõik hästi, ent tegelikkuses tuleb hea püsimiseks iga päev tööd teha ja õigeid otsuseid vastu võtta. Kui lapsevanematel on raske otsustada, milline kool on parim, siis on riigil juba probleem – iga kool peab olema parim.

Toimusid mitmed haridus- ja innovatsiooniteemalised arutelud, töötoad, loengud. Pealaval jätkasid Pasi Sahlberg, raamatu „Finnish lessons. What Can the World Learn from Educational Change in Finland?” autor, ja Tony Wagner, filmi „The Finland Phenomenon” looja, koos Soomes õpetajana töötava ameeriklase Tim Walkeri ja Marjo Kyllöneniga Helsingi linna haridusosakonnast teemal, kas Soome haridussüsteem on teistele riikidele eeskujuks. Pärast viimaste PISA tulemuste ilmumist – Soome õpilased matemaatikateadmiste järgi esikümnesse ei kuulunud – on meie põhjanaabritel ka sel teemal põhjust arutleda ja uusi lahendusi otsida.

Vanaema pilvel

Rahvusvahelistest võrdlustest ja Singapuri hariduse edukuse võtmest rääkis haaravalt Singapuri riikliku haridusinstituudi professor ja sealsete õpetajate ning koolidirektorite mentor Pak Tee Ng. Kas see, mis toimib hästi Singapuris, võiks olla edukas ka Hispaanias, Lõuna-Aafrikas või Senegalis? Millised on need haridusnüansid, mida tabelitesse ei märgita? Õpeta vähem, õpi rohkem („Teach less – learn more”).

Esimese päeva lõpetas otseühendus Sugata Mitraga, „Hole in the Wall” eksperimendi läbiviija ja TED Prize 2013 võitjaga, kes rääkis oma „Granny cloud” („Vanaema pilvel”) projektist. Eksperiment tõestas maailmale, et lapsed on võimelised õppima ka ilma õpetajateta.

Punkti elamusterohkele päevale pani Signmark a.k.a. Marko Vuoriheimo, esimene rahvusvaheliselt tuntud kurt räppar, kelle vastilmunud videos „Fighting” viiples suurel ekraanil ka Soome ekspresident Tarja Halonen.

Festivali kirju lõpp

Teist Oppi-päeva alustasid suurel laval Sarah Brown, „A World At School” liikumise kaasasutaja, haridusnõustaja Gavin Dykes ning noored, Erin Lynch, üliõpilane South Devonist, rahvusvahelise noorteparlamendi liige, ja Lisa Goronga, samuti Ühendkuningriigist, sest mis mõtet on rääkida hariduse tulevikust noori endid kaasamata?

Sellel, mis mõte haridusel üldse on, peatus Winchesteri ülikooli Center for Real-World Learning direktor Bill Lucas. Ta tõi näiteid ning juhtis tähelepanu sellele, kui palju erineb see, mida me tahame näha, sellest, mida me tegelikult näeme ja millised on õppimisharjumused koolis.

Ka käitumine oli üks teema. Kõlama jäi, et õpetaja roll ei ole midagi, millest saab end pärast tunde lihtsalt välja lülitada.

Festivali lõpp oli kirju ja mitmepalgeline, peegeldades kogu üritust. Kohaletulnud laulsid Oppile esimese sünnipäeva puhul „Oppi birthdayd”, nägid festivali jaoks NASA abil kosmoses filmitud füüsika õppevideot, õppisid kokku panema robotit ja said rohkem teada i.am.angel Foundationi kohta ning väänasid oma sõrmed sõlme rammumees Sergei Suure juhendamisel. Järgmisel aastal kohtume taas, ent siis juba kusagil mujal!

Lisainfot leiab veebilehelt http://oppifestival.com.